Reili Rand: Eesti ei peaks olema Tallinna ja Harjumaa suunas kaldu | Arvamus

Eesti poliitik Reili Rand on teinud väite, et Eesti riik ei tohiks keskenduda vaid Tallinna ja Harjumaa arengule, vaid peaks hoolitsema kogu riigi tasakaalustatud arengu eest. Tema arvamus on saanud palju tähelepanu ning tekitanud arutelu selle üle, kuidas tagada kõigile Eesti piirkondadele võrdsed võimalused ja arenguvõimalused. Kas Reili Randil on õigus ja millised vajakajäämised võivad olla senise arengumudeli juures?

Mitte midagi tehes jääb kardetavasti suuremas osas Eesti paikades elukeskkonna areng veelgi rohkem Tallinnast ja pealinna ümbruse kuldsest ringist maha, mis omakorda hoogustab väljarännet. See tähendab, et pikeneb raamatukogude ja rahvamajade sulgemise kurb rivi, kirjutab Reili Rand.

Regionaalminister Madis Kallas võitleb valitsuses juba mõnda aega omavalitsuste rahastamise täiendavate muudatuste eest, mida tema ettepaneku vastased on võrrelnud robinhuudliku röövretkega. Tegu on sotsiaaldemokraatide lahendusega, mis on mõeldud tasakaalustamaks rahastamismudelit, mis imeb väikesed vallad tühjaks ja pumpab kaugemate piirkondade arvelt küllust juurde rikkamatesse omavalitsustesse. Planeeritavast pöördest võidaks enam kui kaks kolmandikku omavalitsustest.

Statistikaamet tõstis viimase rahvaloenduse tulemustest esile selle, et rahvastiku arvult on Harjumaa vallad kõige kiiremini arenev piirkond Eestis.

Statistikaameti 2022. aasta novembris tehtud blogipostituses on kirjutatud:

“Tallinnaga piirnevad omavalitsused (Viimsi, Jõelähtme, Rae, Kiili, Saku, Saue, Harku) on kamba peale juurde saanud ligi 17 300 inimest ja kokku elab neis valdades pea 110 000 inimest, olles kokku suuremad kui näiteks Tartu linn või veerand Tallinnast. Sama muster esineb ka Tartu ümbruses, kus Kambja ja Luunja valdades on rahvaarv kasvanud veerandi võrra, Kastre ja Tartu valdades üle kümne protsendi võrra. Tõsi, erinev on see, et kui Tallinna enda rahvaarv on samuti kasvanud ligi kümme protsenti, siis Tartu linna rahvaarv on kümne aasta jooksul langenud nelja protsendi võrra.”

Käes on aasta 2024 ja trendid püsivad muutumatutena.

Suuremad linnad koos oma lähiümbrusega on kasvatanud elanike arvu ja seeläbi jõukust just nimelt kaugemate piirkondade arvelt, süvendades sealset mahajäämust. Kohalike omavalitsuste peamine sissetulekuallikas on tulumaks (kuni 2024. aastani laekus neile 11,96 protsenti tulumaksust), mis sõltub tööealiste elanike arvust. Tööl käiva inimese maksudelt läheb osa sellele omavalitsusele, kuhu ta on sisse kirjutatud.

“Samal ajal kasvab pensioniealiste inimeste osakaal maal, kus samuti vajatakse teenuseid: toimivat ühistransporti, arstiabi, sotsiaalteenuseid.”

Mida enam tõmbekeskustesse kolitakse, seda väiksemaks jääb kaugemate omavalitsuste eelarve. Samal ajal kasvab pensioniealiste inimeste osakaal maal, kus samuti vajatakse teenuseid: toimivat ühistransporti, arstiabi, sotsiaalteenuseid, aga ka kultuuri ja vaba aja veetmise võimalusi.

Kahaneva elanike arvuga vallad ja linnad seisavad silmitsi pideva survega optimeerida oma tegevusi ja pakutavaid teenuseid nii, et teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ei halveneks. Tõeline mustkunstitrikk olukorras, kus omavalitsuste ülesandeid finantseeritakse rohkem kui poole ulatuses tulumaksust.

Seega ei päde mitte kuidagi mõne jõuka Harjumaa omavalitsusjuhi nipsakad väited, nagu oleks enamiku Eesti omavalitsuste keerulise eelarveseisu põhjuseks kehv juhtimiskvaliteet. Arrogantsus, ei muud.

Tervet ühiskonda kurnava regionaalse mahajäämuse vähendamiseks on sotsiaaldemokraadid pakkunud välja tulubaasi tasakaalustamise skeemi, mis arvestab nii rahvastiku paiknemist kui ka vanuselist koosseisu.

Esimene samm sellel teel astuti jaanuaris, kui jõustus seadusemuudatus, mille alusel saavad omavalitsused üksikisiku maksustatavast tulust 11,89 protsenti, aga pensionitelt seevastu 2,5 protsenti tulumaksu. Tänu sellele vabaneb tänavu 8,3 miljonit eurot, mis suunatakse tasandusfondi. Need lisamiljonid suunatakse omavalitsustele, kus elab rohkem eakaid ja mis üldjuhul on väiksema rahakotiga.

Eesti piirkondades on pensionivahed palgavahedest väiksemad, näiteks 2022. aastal erines keskmise pensioni väljamakse Viimsi vallas ja Narva linnas 1,2 korda. Samal ajal laiutas keskmise palga vahel 1,9-kordne vahe, mõistagi Viimsi kasuks.

Meie kindel soov on ühtlustada järk-järgult aastaks 2027 inimeste pensionituludelt ja muudelt tuludelt omavalitsustele laekuva tulumaksu määrad. Välja pakutud muudatuste koondmõjuna aeglustub 13-s jõukas omavalitsuses tulumaksu laekumise kasv ning kõigis teistes kiireneb tulumaksu ja tasandusfondi laekumise kasv. See samm aitaks ühtlasi kaasa võimekusele kaasata Euroopa Liidu vahendeid investeeringu- ja arendusprojektide elluviimiseks.

Võtame näiteks ühe suurima “röövi” osaliseks langeva Viimsi. Samaviisi jätkates kasvaks sealne enam kui 53 miljoni euro suurune vallaeelarve nelja aastaga 10,5 miljoni euro võrra ehk 26 protsenti. Kui tulubaas läheb pakutud kujul muutmisele, siis suureneks Viimsi eelarve sama aja jooksul 6,5 miljonit eurot ehk 16 protsenti, mis tähendab nelja aasta peale kokku kasvu pidurdumist nelja miljoni euro eest. See arvutuskäik ei võta arvesse elanike arvu edasist suurenemist, mis paisutab valla tulusid kirjeldatust veidi enam.

Tunnistagem, et need vallad, mis hetkel valjuhäälselt “Robin Hood 2” vastu sõdivad, on aastaid jätnud täitmata oma kohustused lasteaiakohtade loomisel või on olnud hooletud planeerimisel, mis on omavalitsuste oluline tööriist. On vastutustundetu lükata oma seniseid juhtimisvead riigi poliitika kaela.

Mitte midagi tehes jääb kardetavasti enamikes Eesti paikades elukeskkonna areng veelgi rohkem Tallinnast ja pealinna ümbruse kuldsest ringist maha, mis omakorda hoogustab väljarännet. See tähendab, et pikeneb raamatukogude ja rahvamajade sulgemise kurb rivi. See väljendub võimetuses maksta konkurentsivõimelist palka õpetajatele, lasteaiaõpetajatele, haridusasutuste tugispetsialistidele ja paljudele teistele.

Praegu on võimalik viia ellu plaan, mis aitab kaasa sellele, et meie riik ei oleks lausa karjuvalt Tallinna ja Harjumaa suunas viltu. Riigi ülesanne on ebavõrdsust vähendada, panna pidur ette kahe Eesti tekkimisele ja tagada, et kõikjal Eestis oleks elamisväärne elu.

Kokkuvõttes võib öelda, et Reili Ranna artikkel paneb mõtlema selle üle, kuidas Eesti saaks olla tasakaalustatum ja võrdselt arenenud kogu riigi ulatuses. Ta rõhutab vajadust mitmekesistada majandust ning arendada ka teisi piirkondi peale Tallinna ja Harjumaa. Eesti tugevus seisnebki erinevate piirkondade potentsiaali ärakasutamises ja nende arendamises. On oluline, et riik keskenduks ka teistele piirkondadele ning tagaks sealsetele elanikele võrdsed võimalused ja ligipääsu heale elukvaliteedile.