Raskustest toibuvad lihatööstused vaatavad tulevikku kartliku optimismiga | Majandus

2189308h1777t24

Estonia’s meat industry has faced numerous challenges in recent years, but despite these difficulties, it is moving forward with cautious optimism towards the future. The ever-changing economic landscape and increasing competition have forced meat producers to adapt and innovate in order to stay relevant. While the road ahead may be uncertain, there is a sense of hope and resilience among Estonian meat industry players as they navigate through these tough times. In this volatile environment, their ability to persevere and push forward will define their success in the years to come.

Viimased aastad on toidutööstustele keerulised olnud, sest koroonakriisile järgnes energiakandjate ja tooraine hinnatõus. Tänavu märtsi alguses teatas Kehtna lihatööstus, et lõpetab juunis oma tegevuse, ennetamaks pankrotti. Juba selle kuu lõpus on lubanud tootmise lõpetada ka Tartu Agrole kuuluv Rahinge lihatööstus. Möödunud aasta suvel teatas poolte töötajate koondamisest Saaremaa lihatööstus.

Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova ütles ERR-ile, et 2022. aastal oli Eestis lihasektori kahjum kokku 21,5 miljonit eurot ja ka eelmise aasta kolm esimest kvartalit olid keerulised, neljas kvartal näitas aga paranemise märke ja üldjoontes võib eelmise aastaga rohkem rahule jääda. Väljakutseks on nõudluse vähenemine.

“Siin näeme selgelt, miks on nõudlus vähenenud: ühelt poolt maksupoliitilised otsused, teiselt poolt rahapoliitilised otsused, mis on paratamatult Euroopa-ülesed. Tarbija ostujõud on löögi all, aga üldjoontes võib-olla nii pessimistlikes toonides me kogu seda pilti ei näe,” sõnas ta.

Loova lisas, et mõned lihatööstused on pidanud küll olude sunnil uksed sulgema, aga lihasektori prognoosi võiks pigem pidada optimistlikuks.

Ka Atria juht Olle Horm ütles, et neil läheb müük hästi, olles eelmise aasta tasemel või rohkemgi ning turuosa kasvab. “Majandustulemused on ka täiesti aktsepteeritavad, patt oleks viriseda,” lausus ta.

Horm lisas, et Atria eripäraks on see, et nad toodavad suure osa oma toorainest ise ning nende kliendiks on jaekaubandus.

“Jaekaubanduses on küll rasked ajad, aga sööma peab. Võib-olla on ka meie toodang hinnaklassilt odavam kui väiketootjatel. Tõenäoliselt on inimesed oma ostuotsustes muutunud väga ettevaatlikuks ja konservatiivseks. Hind otsustab palju,” tõdes ta. “Hetkel on hinnatundlikkus nii suur, et kliendid liiguvad suuremate poodide ja tootjate ja mõistlike hindade suunas. Reeglina väiketootjate hinnatase on natuke kõrgem, kuna käsitöö osakaal on nii suur.”

Hormi sõnul võtavad tarbijad väga soojalt vastu kampaaniad ja erihinnad.

Kollane silt toimib kõige tõhusamalt

Nõo lihatööstuse juhi sõnul on märgata, et inimesed mõtlevad oma nädala toidueelarve pikemalt ette – ei saa öelda, et singi asemel vorst valitakse, küll aga ostetakse sinki suuremas või hulgipakis, mille kilohind on soodsam.

Tootja peab olema kursis, mida tarbija ostukorvi paneb ja Loova ütles, et nad on turuolukorda ja müüginumbreid analüüsinud ning selle põhjal toonud turule tooteid, mis võiksid kõnetada neid sihtgruppe, kellel on praegu keerulisem hakkama saada.

Loe rohkem:  Eesti jaanuari eksport langes kümnendiku võrra | Majandus

“Paratamatult peame lähtuma põhimõttest, et tarbija teeb turul kaks otsust: kas vähendada tarbimist, mis puudutab lihatooteid, või otsida odavamat alternatiivi. Siin jõuame tihtipeale selleni, et tootesortimendi, struktuuri muutmine pole nii oluline kui see, millisena me paistame lettidel välja ehk õnneks või kahjuks toimib kollane silt hetkel oluliselt intensiivsemalt kui varem ja kui seal teha targad otsused, siis sortimendi muutmine on teisejärguline,” tõdes Loova.

Rääkides edasistest arengutest, ütles Nõo lihatööstuse juht, et loodetavasti realiseerub soov, et sellel aastal hind enam ei tõuse.

“Pigem näeme, et hinnad on lae saavutanud ja sellel aastal jäävad nad stabiilseks. Kuigi jah, lihaturul, mis puudutab sealiha, võime kahjuks suvel näha veel teatavaid hinnahüppeid, aga siis sõltub kõik juba sellest, kuidas ettevõtted on oma toorainete hinnariskid maandanud. Meie võime öelda, et meil pole see kõige halvemini välja tulnud,” lausus Loova.

Ta lisas, et Nõo lihatööstus vaatab tulevikku pigem positiivselt, sest muidu polekski mõtet selles valdkonnas tegutseda.

“Oleme optimistid ja loodame, et see, mida meie oma mõtetes näeme ja soovime, ikkagi realiseeruks. See ei ole lihtsalt mõttetasandil optimism, vaid seda põhistavad ka teatud numbrid,” ütles Loova, kelle sõnul on ka riigi poolt märke, et ettevõtjaid on hakatud rohkem kuulama.

Atria juht ei julgenud tulevikust rääkides suuri sõnu teha. Ta sõnas, et alates koroonast ei söanda ta enam midagi ennustada, äri on muutunud sedavõrd prognoosimatuks.

“See algas elektrihinna tõusuga, siis veiseliha hinna plahvatuslik kasv, siis linnuliha, sealiha… Nüüd on elektri hind alla tulnud, aga muutumised on olnud nii kiired ja arusaamatud, et ma ei oska öelda, kust järgmine pauk tuleb. Praegu on mingi rahunemine tooraine poolel toimunud, aga see kestab kuni järgmise suure ehmatuseni,” ütles Horm. “Ei julge midagi ära sõnuda.”

Maag Grupi nõukogu liige Roland Lepp ütles, et neil läheb hästi ning väikeste lihatööstuste sulgemise uudised neid ei puuduta.

“Väikesed lihatööstused on täiesti olematu suurus. Meil pole isegi klientide ülevõtmisest midagi rääkida,” lausus ta, viidates sellele, et uksed sulgenud lihatööstuste käibenumbrid on võrreldes suure tööstusega tühised.

Möödunud suvel viidi lõpule HKScani Balti üksuste müük Maag Grupile ning Lepa sõnul pole ka sellest enam midagi rääkida – ettevõte on üle võetud.

Konkurentsiamet andis tehinguks loa tingimusel, et Maagil tuleb võõrandada Rannamõisa ja Rannarootsi lihatööstuse kaubamärgid. Lepp tõdes, et sellega tegeldakse.

Saaremaa lihatööstuse pankrotioht pole veel möödas

Saaremaa lihatööstuses on käsil keeruline aeg – aasta eest andis ettevõte sisse saneerimisavalduse ja möödunud suvel koondas umbes pooled töötajad. Raskuste põhjuseks tõi ettevõte toona viimaste aastate sealiha hinnatõusu, koroonaepideemia ja energiakandjate hinnatõusu kogumõjud. 

Loe rohkem:  Soodsama toidukauba leidmine on ostjatele väljakutse | Majandus

Lihatööstuse juht Kristjan Leedo ütles, et seoses mullu suve hakul alanud saneerimisega korraldasid nad kogu tootmise ümber ja nende praegust seisu ei saa teiste tööstustega võrrelda, sest nende mahud kukkusid praktiliselt nulli ja alles septembris hakkasid nad poekettidesse tagasi saama.

“Mahud vaikselt aina tõusevad, aga võrreldes nende mahtudega, mis meil olid enne saneerimist, oleme kõvasti maas,” tõdes ta.

Leedo sõnul on Saaremaa lihatööstuse olukord praegu väga keeruline ja kui suveks suudetakse ettevõte toimima saada, on hästi. Pankrotioht pole aga möödas.

“Meil on saneerimisjärgsed maksed, mis hakkavad suvel peale tulema, seni saime ilma nendeta töötada, aga suve poole peame hakkama kohustusi täitma. Kui me selleks ajaks enda mahtu veel ei tõsta, siis läheb üsna keeruliseks,” lausus Leedo. “Ausalt öeldes praegune olukord ei soosi väga seda mahu tõusu, ümberringi mahud pigem langevad, sest tarbija ostujõud ja julgus kulutada on pigem madalad.”

Äriregistri kohaselt on Saaremaa lihatööstuse maksuvõlg praeguse seisuga ligi 837 000 eurot, millest üle poole moodustavad käibemaksu- ja sotsiaalmaksuvõlg. Leedo märkis, et tegu ongi suuresti summaga, mis tuleb saneerimisgraafiku järgi viie aastaga ära maksta,

“Kui me töötame korralikult, siis ei ole seda kuumaksetena probleemi ära klaarida, eeldusel, et saame muude asjadega hakkama,” nentis lihatööstuse juht.

Ta ei pidanud tõenäoliseks, et tulevikus koonduks lihatootmine ainult paari-kolme suurema tööstuse kätte, sest tarbija soovib poes näha erinevaid tooteid.

Leedo ütles, et on loomult optimist, aga mis Saaremaa lihatööstusest edasi saab, näitab aeg – iga kuu on raske ja kui suveni toimetada, siis saab usutavasti pikemalt edasi minna, kuid suveni on veel mitu kuud aega.

Saaremaa lihatööstuse käive oli 2022. aastal ligi 16 miljonit eurot ja toona jäädi ligi 2,5 miljoni euroga kahjumisse. Samal ajal oli Nõo lihatööstuse käive 42 miljonit eurot ja kahjum 569 000 eurot ning Maag Grupp jäi 276 miljoni euroni ulatunud konsolideeritud käibe juures kahjumisse 1,2 miljoni euroga, mida ettevõte põhjendas sellega, et lihatööstuse kulude kasv oli müügitulu kasvust märksa kiirem.

Atria käive oli samal perioodil ligi 53 miljonit eurot ja kasum 1,7 miljonit eurot.

Kuigi Eesti lihatööstused on pidanud silmitsi seisma mitmete raskustega viimastel aastatel, näitab nende taastumine ja vaade tulevikule kartlikku optimismi. Majanduslikud tingimused võivad endiselt olla keerulised, kuid tööstused on suutnud leida viise, kuidas neile vastu astuda ja edasi liikuda. Täiustatud tehnoloogia, keskkonnasõbralikumad tootmismeetodid ja turundusstrateegiad aitavad neil tugevamaks muutuda. Loodame, et Eesti lihatööstused suudavad jätkata oma edu ja panustada riigi majandusarengusse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga