Raol Kallas: majapidamised võtavad tarbimislaenu majanduslanguse kiuste | Arvamus

Raol Kallas on tuntud majandusanalüütik Eestis, kelle sõnul on majapidamiste tarbimislaenu võtmine majanduslanguse tingimustes üsna julgust nõudev samm. Kallas rõhutab, et kuigi majandus on languses, peavad inimesed jätkama tarbimist ja investeerimist, et elavdada majandust ning toetada ettevõtete tegevust. Tema arvamus pakub huvitavaid vaatenurki majandusolukorra ja tarbimiskäitumise mõistmiseks ning võib aidata inimestel teha teadlikumaid finantsotsuseid keerulistel aegadel.

Tarbimislaenude kiire kasvuga on suurenenud oht, et rohkem inimesi satub laenude tagasimaksmisega raskustesse, eriti kõige riskantsema laenusegmendi ehk tagatiseta tarbimislaenude puhul, kirjutab Raol Kallas.

Praeguse vinduva majanduslanguse ajal on majapidamiste laenunõudlus üldiselt kahanenud, kuna ebakindlust tuleviku osas on rohkem ning laenuintressimäärad kõrgemad. Samal ajal on aga eeskätt majapidamised võtnud hoogsamalt tagatiseta tarbimislaene ja krediitkaardilaene ning nende laenude jääk kasvas eelmisel aastal ligi 15 protsenti (joonis 1).

Kiirele kasvule vaatamata moodustavad sellised laenud kogu pangandussektori majapidamiste laenuportfellist väikese osa, alla kümne protsendi (joonis 2).

Tarbimislaenude kasv on olnud ajalooliselt tsükliline ning positiivses seoses tarbimisega. See tähendab, et majanduslanguse perioodidel, kui tarbimine kahaneb, on laenukasv kiirelt vähenenud ning nn headel aegadel on laenu võetud suuremas mahus (joonis 3).

Erandiks oli 2021. aasta, mil tarbimislaenude jääk vähenes pensionireformi mõjul. Ka viimasel paaril aastal on laenukasv olnud vaatamata majanduslangusele küllaltki kiire, kuid üldjuhul eelnebki laenukasvu pidurdumisele tarbimise ja majandusaktiivsuse langus.

Teisalt on uuringutes leitud, et majapidamised võivad kasutada tarbimislaenusid ka nn tarbimise tasandamiseks1 ja elustandardi säilitamiseks läbi majandustsüklite. Seda kinnitab ka asjaolu, et tagatiseta laenu võtnud leibkondade osakaal on tarbijate finantskäitumise uuringute järgi kõige kõrgem suurema sissetulekuga majapidamiste hulgas.

Tagatise või käenduseta laene võetakse enamasti eluaseme ja autoga seotud kulutusteks, püsikaupade soetamiseks ning reisimiseks. Kuigi tarbimislaenude võtmine eelmisel aastal kasvas, siis majapidamiste tarbimislaenude võlatase on viimastel aastatel püsinud endiselt kuue protsendi juures.

See tase on sarnane euroala keskmisega, mis on viis protsenti2. Tarbimislaenu võtnud leibkondi ei ole Eestis rohkem kui euroalal keskmiselt: nii Eestis kui ka euroalal on tarbimislaenukohustusega majapidamiste osakaal küsitluste põhjal umbes veerand kõigist majapidamistest.

Tarbimislaenud on võrreldes teiste laenusegmentidega majandusolude halvenemise suhtes rohkem haavatavad ja tagatiseta tarbimislaenud on ajalooliselt kõige riskantsemad laenutooted, sest need on kõige kõrgema viivislaenude tasemega.

Näiteks 2010. aastal ulatus üle 60 päeva tasumata tarbimislaenude osakaal kümne protsendini ning tagatiseta laenude oma üle 15 protsendi. Kuigi praeguse majanduslanguse ajal on laenukvaliteet pisut halvenenud, püsib see siiski endiselt hea.

2023. aasta lõpus moodustasid kõik üle 60 päeva viivises olevad tagatiseta tarbimislaenud ligi kolm protsenti laenuportfellist (joonis 4). Tagamata tarbimislaenude kõrgemat riskisust tasakaalustavad laenuandjad teistest laenutoodetest kõrgema intressimääraga.

Kõrgema tootluse ootus on sektorisse meelitanud ka enam laenuandjaid, mille mõjul on viimase kümne aasta jooksul intressimäärad siiski ligi kümme protsendipunkti võrra vähenenud, 22 protsendilt 13 protsendini.

Tagatiseta laenudega seotud krediidirisk on suurem väiksemate pankade jaoks. Üle poole tagatiseta tarbimislaenudest kuulub väiksemate pankade ja krediidiandjate portfelli ning võrreldes nelja suurema, süsteemselt olulise pangaga on ka laenukasv väikepankades kiirem. Tagamata tarbimislaenude osakaal moodustab süsteemselt oluliste pankade ettevõtete ja majapidamiste kõigist laenudest alla kahe protsendi ning väikepankades3 ligikaudu 20 protsenti.

Suurema, üle 5000-eurose tagatiseta tarbimislaenu võtnud laenusaajatel kulus varasemast suurem osa sissetulekust laenumaksetele. Eelmisel aastal suurenes selliste laenusaajate igakuiste kohustuste osakaal sissetulekust keskmiselt 31 protsendilt 34 protsendile.

Keskmine laenusumma ja sissetulek suurenesid nendel suhteliselt vähem, mis tähendab, et laenu tagasimaksete osakaal oli suurem laenusaaja muude kohustuste, eeskätt suurenenud intressimääraga eluasemelaenumakse ja/või autoliisingu tõttu.

Tarbimislaenude kiire kasvuga on suurenenud oht, et rohkem inimesi satub laenude tagasimaksmisega raskustesse, eriti kõige riskantsema laenusegmendi ehk tagatiseta tarbimislaenude puhul.

Samal ajal on tarbimislaenudel kogu kommertspankade laenuportfelli kvaliteedile piiratud mõju, sest tarbimislaenud moodustavad sellest küllaltki väikese osa. Siiski on mitmes väiksemas pangas tarbimislaenudel suurem osakaal ning seetõttu võivad võimalikud laenukahjumid nende jaoks osutuda märkimisväärseks.

Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.

2 Pangalaenude ja-liisingute jäägi ja SKP suhtarv.

3 Ilma krediidiandjateta.

Kuigi majanduslangus mõjutab majapidamisi üle kogu Eesti, on tarbimislaenude võtmine Raol Kallase sõnul jätkuvalt levinud. See võib olla tingitud elukalliduse tõusust või soovist säilitada senist elustandardit. Siiski tuleb olla ettevaatlik, kuna suurenev laenukoormus võib tulevikus tekitada raskusi. Kallas julgustab majapidamisi mõtlema pikaajalisele finantsplaneerimisele ja välja selgitama võimalusi raha säästmiseks ning investeerimiseks. Ainult nii on võimalik kindlustada end majandusliku ebakindluse vastu.