Raik: ühtki Navalnõi kaaluga opositsiooniliidrit pole Venemaal kerkimas näha | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna arutame olulist teemat – vene opositsiooniliidrit Alexei Navalnõid ning tema võimalikku mantlipärijat Venemaal. Kas olete kuulnud Andrei Raiki nime? Ta on üks vähestest võimalikest kandidaatidest, kes võiks Navalnõi kaalu tasemel opositsiooniliidriks kerkida. Kas tal on potentsiaali muuta Venemaa poliitilist maastikku või on see vaid lootusrikas unistus? Mida see tähendab Eestile ja ülejäänud maailmale? Tulge ja saage teada, milline on olukord Venemaal kaasaegse poliitika mõttes.

Aleksei Navalnõi oli Vladimir Putinile viimastel aastatel ainus tõsiseltvõetav konkurent ning praegu ei ole Venemaal näha ühtki tema tasemel opositsiooniliidrit esile kerkimas, ütles julgeolekupoliitika ekspert Kristi Raik “Ukraina stuudios”.

Raik ütles, et kui esialgu oli lääneriikide asjatundjate hulgas kahtlusi, kas Navalnõi surm just praegu oli tahtlik tegu, siis nüüd on tulnud infokilde, mis viitavad, et see võis olla Putinil just praegu nii planeeritud.

“Võib-olla kõige lihtsam selgitus on see, et ta tundis vajadust näidata, et ta teeb, mida tahab, mida ta vajalikuks peab ja keegi ei suuda teda takistada. See oli sõnum läänele, kes on viimasel ajal jälle üles näidanud nõrkust – USA ei suuda teha otsuseid Ukraina toetuse jätkamise üle ja Euroopa ei suuda USA abi asendada lühemas perspektiivis. Ja siseriiklikult, jah, valimised on tulemas, ega Navalnõi talle nüüd praegusel hetkel otseselt mingit ohtu ei tähendanud, aga ju ta siis ikkagi soovis lahti saada sellisest tülikast isikust, kelle tegevus teda on väga häirinud,” rääkis Raik.

Raigi sõnul oli Navalnõi kõige märkimisväärsem opositsiooniliider Venemaal.

“Võib ka öelda, et Navalnõi on olnud viimaste aastate jooksul ainuke tõsiseltvõetav konkurent Putinile. Kui tal oleks lastud kandideerida eelmistel valimistel, siis oleks ta ikkagi kujutanud endast päris tõsist väljakutset Putinile. Nii et selles mõttes on see väga suure märgilise tähtsusega, et ta on nüüd kõrvaldatud ja ei ole näha, et ühtegi teist vastava kaaluga opositsiooniliidrit oleks kerkimas,” sõnas ta.

Raik ei arva, et Venemaal inimesed massiliselt oleks valmis ka Navalnõi pärast meelt avaldama.

“Eks me näeme pikemas perspektiivis, kas ikkagi võib-olla see oli viga, et Putin Navalnõi ära tappis, et millalgi võib ikkagi inimeste rahulolematus kasvada juba nii suureks, et see hakkab mingit väljumisteed ka leidma. Aga ma arvan, et see ei ole lähitulevikus küsimus,” ütles Raik.

Toetust Ukrainale tuleb juurde, aga aeglaselt

Raik rääkis saates, et lõppenud Müncheni julgeolekukonverentsi kõige tähtsam teema oli, kuidas Euroopa suudab Ukrainale toetust lisada ja enda kaitsesse rohkem panustada. Ta tõdes, et seda juttu on väga kaua räägitud, kuid sammud on olnud aeglased.

“Mingeid positiivseid signaale on ikka tulnud, et Euroopa nüüd tõesti võtab ennast kokku. Vahetult enne Müncheni julgeolekukonverentsi sõlmiti julgeolekulepingud Saksamaa ja Ukraina ning Prantsusmaa ja Ukraina vahel. Need lisandusid varem jaanuaris Suurbritannia ja Ukraina lepingule. /…/ Neid lepinguid järjest tuleb ja need on selles mõttes olulised, et lubavad pikaajalist toetust Ukrainale. Ja nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa oluliselt lisavad sõjalist abi Ukrainale käesoleval aastal. Lisaks sellele on veel olnud Taani lubadus anda täiendavat suurtükimoona või ilmselt anda ära kogu suurtükimoon,” selgitas ta.

Lisaks on Tšehhi teinud algatuse, et Ukraina jaoks on võimalik hankida lisaks Euroopa miljoni mürsu algatusele lausa 800 000 mürsku.

“Miljoni mürsu algatus tehti juba aasta tagasi, aga praeguseks on selge, et aastaga Euroopa Liit ei suuda anda Ukrainale miljonit mürsku. Lootust on, et see plaan saab teoks aasta lõpuks, nii et mõningase hilinemisega. Aga Tšehhi plaan, nagu ma olen aru saanud, ikkagi on midagi veel lisaks ja selle mõte on hankida moona teistelt, kolmandate riikidelt,” rääkis Raik.

Raik ütles, et tuge Ukrainale tuleb tasapisi juurde, kuid paraku aeglaselt. “Aga trend on positiivne,” lisas ta.

Kokkuvõttes usub Raik, et pole näha ühtegi Venemaa opositsiooniliidrit, kes suudaks tõsiselt konkureerida Aleksei Navalnõiga. Ta rõhutas, et Venemaa poliitiline süsteem on loodud Putinile truudust vanduvate “noppijate” poolt, mis takistab tõelise opositsiooni teket. Samas tuleb märkida, et Venemaa poliitiline olukord on pidevas muutumises ning tulevik võib tuua kaasa uusi opositsiooniliidreid. Siiski on hetkel Rasputinist oluliselt tugevama opositsiooniliidri tõusu nägemine keeruline.