Raag: Putini intervjuus ei olnud ühtegi uut mõtet | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised on toonud esile Vladimir Putini intervjuu, kus poliitik Raag väidab, et selles ei olnud ühtegi uut mõtet. See tõstatas palju küsimusi ja arutelusid üle kogu riigi. Kas Putinil on tõesti midagi uut öelda või on ta lihtsalt kordamas vanu seisukohti? See teema on muutunud paljude eestlaste jaoks oluliseks ning on pannud neid mõtlema Venemaa ja Eesti suhete tuleviku üle. Oleme silmitsi huvitavate ja oluliste aruteludega, mis mõjutavad meie riigi tulevikku.

Raag märkis, et intervjuu tegemine oli tehtud väga selgete kalkulatsioonidega.

“Tasub meenutada, et Putin või siis Kremli administratsioon erinevate
nägudega on öelnud mitmel korral, et ta umbusaldab Lääne meediat, olgu ta siis Ameerikas või Euroopas, mis on kõik nagunii ameeriklaste käpa all ja, ja nüüd, kui ta teeb sellise intervjuu, siis nende endi nägemusi on ju ka see, et me võtame ajakirjaniku, aga ainult sellisel juhul, kui me usume, et me suudame teda kontrollida,” rääkis Raag.

“Nüüd vaadates ka seda konservatiivset tausta, mis Tucker Carlsonil on olnud, kus ta pigem on olnud nii-öelda agitaator, mitte nii palju ajakirjanik, siis kogu
see intervjuu kandis endas pigem avaliku suhtluse kui ajakirjanduse märki. Ma arvan, et see on seotud selle ajaloolise hetkega, kus me praegu oleme, kus tõepoolest Venemaa näeb võimalust, et Ameerikat vajalikul viisil survestades on võimalik Ameerika toetust Ukrainale praegu vähendada. Sest me ju teame, kui raskelt on läinud Ukraina abipakettide läbisurumine Ameerika kongressis,” lausus Raag.

Putin pidas selle intervjuu alguses taas 30-minutilise niinimetatud ajaloo loengu, kus ta väitis neid asju, mis ta ikka on väitnud, et Ukraina on kunstlikult tekitatud riik ja rääkis seal üheksanda sajandi sündmustest. Siis kui intervjuu päriselt käima läks, siis ta kutsus intervjuus üles USA-d lõpetama Ukraina abistamine relvadega.

“Omamoodi kurioosne oli see alguse pika ajaloo loeng, mis omal viisil osutab ühele nõrgale kohale kogu selles olukorras. Ja see on see, et Venemaal ei ole läinud korda läänele peale suruda oma raamistust sellest konfliktist. On ju Venemaa püüdnud hulk mitmel erineval moel seletada, et Kiievis on Bandera juudi natsid võimul ja seejärel, et NATO tungib peale ja Venemaa ainult kaitses ennast. Aga Lääs justkui usu ja nüüd nagu selline solvunud,” sõnas Raag.

Raagi hinnangul oli Putini järgmine teema aga väga selgelt seotud USA heidutamisega, sest ühest küljest öeldakse välja ähvardus, et Venemaa igal juhul võidab. “Ja see on üks teema, mille taga tegelikult paistab välja see hirm, et tegelikult Venemaa, nii nagu teisedki riigid, ei pruugi suuta sõdida lõpmatuseni ja sinna juurde siis Putin pakub välja selle, aga kuule, lepime siis kokku, meie oleme läbirääkimisteks avatud, aga kogu selle intervjuu jooksul ei räägi ta kordagi tingimustest,” sõnas Raag.

“Ta ütleb ainult seda, et me oleme rahuks valmis, tulge räägime läbi. Aga ta ei vasta sellele, mida Ukraina pool on öelnud, et soovime, et Vene väed läheksid Ukrainast välja. Ta pigem osutas sellele, et juba siis, kui me hea tahte märgiks viisime oma väed Kiievist välja, olime me valmis rahuks. Aga selle taustal kumab ikkagi arusaamine Venemaa jaoks, et rahu sõlmimine tähendab seda, et kõik, mida ta on seni vallutanud, jääb talle alles. See vastab väga selgelt ka Vene erinevatele julgeolekudoktriinidele, kus räägitakse sõjast alati niimoodi, et sõda algab ja juba järgmisel hetkel hakatakse läbirääkimisi pidama selleks, et juriidiliselt kindlustada neid vallutusi, mida Venemaa on vahepeal teinud,” rääkis Raag.

Ta märkis, et kui rääkida Putini väitest, et Venemaal ei ole huvi huve Poolas või Lätis, siis kui Carlsoni asemel oleks olnud ükskõik milline teine lääne ajakirjanik, siis ta oleks küsinud lisaküsimusi. “Näiteks, et aga see ultimaatum, mille Venemaa esitas NATO-le ja USA-le detsembris 2021. aastal, mille sisuks oli see, et Balti riikidest ja Poolast tuleb NATO väed välja viia ja üleüldse NATO-ga liikmesus kahtluse alla panna, mis oli ilmselgelt sekkumine nende riikide suveräänsesse otsustusprotsessi, siis võiks ju küsida, kas see teema on nüüd unustatud, kui praegu Putin väidab, et talle ei ole Poola või Läti suhtes mingisuguseid pretensioone,” arutles Raag.

Raag nõustus saatejuhi väitega, et Putin oli selles usutluses tavapäratult sõbralik lääne vastu. “Absoluutselt. Sellepärast, et intervjuu eesmärk oli eelkõige kõneleda Ameerika konservatiivsema valijaskonnaga. Selle seltskonnaga, kes nüüd õige pea läheb Donald Trumpi presidendiks hääletama,” ütles Raag.

Ameerika valijaskonnale see intervjuu ilmselt mingisuguse mõju siiski saavutab, sõnas Raag. “Aga ma arvan, et oleks naiivne arvata, et üks intervjuu suudab
maailma saatust muuta. Sellepärast ei tohiks ajakirjandus tsiteerida ühtegi lauset sellest, mida Putin ütles, sest selles ei olnud mitte midagi originaalset, seal ei olnud mitte midagi sellist, mida ta varem ei ole öelnud,” ütles Raag.

Ta lisas, et pole mingit põhjust seekord uskuda, et Putini rahusõnum naabritele on vettpidav.

“Ja kui me tahame, võime sinna otsa panna natukene detailsema küsimuse, et mäletame, 2014. aastal alanud agressiooni käigus toimus kaks rahulepet, Minsk 1 ja Minsk 2, ja need mõlemad kandsid sama taktikalist pitserit. Venemaa vallutas ära mingisuguseid territooriumi. Seejärel saavutas selle, et tuldi läbirääkimistelaua taha, sõlmiti rahu, mille jooksul Venemaa reorganiseeris oma üksused ja alustas uut ründetegevust. Kui me nüüd praegu kujutame ette, et lääs selle mesijutu peale sõlmib ära selle leppe, siis väga raske on uskuda, et mingisuguse ilma mingisuguse lisapoolse garantiita see rahuleppe tõesti jääks pidama,” rääkis Raag.

Vastuseks küsimusele, miks lääne meedia Putini intervjuud nii mahukalt kajastab, vastas Raag, et lääs võib ju arvata, et kui tema ei räägi, siis keegi ei saa sellest teada, aga on iseenda ilmselge ülehindamine.

Samas Putinile lääne väljaannete, nagu BBC või New York Times, kajastused korda ei lähe. “Kremlile on oluline, et [intervjuu jõuaks] selle segmendini Ameerika elanikkonnast, kes peab saama kindlust oma veendumusele, et Ukrainal ei ole vaja rohkem abi anda ja Donald Trump peab saama presidendiks,” sõnas Raag.

Vastuolulise mainega konservatiivne USA teleajakirjanik Tucker Carlson laadis reedel internetti intervjuu Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kahetunnine usutlus Putiniga salvestati teisipäeval Moskvas Kremlis ja see on esimene Putini intervjuu Lääne ajakirjanikule peale Venemaa täiemahulise agressiooni sõja alustamist Ukraina vastu veebruaris 2022.

Kokkuvõttes võib öelda, et Raagi hinnangul ei sisaldanud Putin intervjuus midagi uut ega üllatavat. Avalikkusele teadaolev poliitika ja seisukohad jäid samaks ning polnud oodata ka mingeid uusi mõtteid. Raagi arvates oli Putin pigem järjekordne näide Venemaa propaganda masinast, mis püüab maailma veenda oma versiooniga sündmustest. Samuti tõi Raag esile, et Putin näitas intervjuus üles domineerimist ning üritas jätta muljet, et on võimeline kontrollima olukorda mitte ainult Venemaal, vaid ka rahvusvahelisel areenil.