Putin pidas aastakõne ning süüdistas läänt võidurelvastumisele õhutamises | Välismaa

Venemaa president Vladimir Putin pidas oma aastakõnes süüdistama lääneriike võidurelvastumisele õhutamises. Seejuures süüdistas ta eriti NATO-d selles, kes on suurendanud oma sõjalist kohalolekut Venemaa piiride lähedal. Putin hoiatas lääneriike, et selline tegevus võib viia uue külma sõja puhkemiseni ning rõhutas vajadust dialoogi ja koostöö järele. See kõne tekitas palju vastukaja nii Venemaal kui ka rahvusvahelisel tasandil ning on suunanud tähelepanu tagasi pingelistele suhetele ida ja lääne vahel.

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin esines neljapäeval aastakõnega ning süüdistas lääneriike taas võidurelvastumisele õhutamises ning hoiatas Ukraina sõja laienemise eest.

Putin väitis taas, et lääs üritab Venemaad seestpoolt hävitada. Putin väitis samas, et Venemaa ei luba kellelgi oma riigisisestesse asjadesse sekkuda. Putini sõnul toetas enamik kodanikke tema kahe aasta tagust otsust saata sõdurid Ukrainasse.

Putin süüdistas lääneriike taas katses tõmmata käima võidurelvastumine ning rääkis taas, et Venemaa ei taha Euroopat rünnata. 

Siiski väitis Putin, et lääneriikide tegevuse tõttu võib Ukraina sõda muutuda ulatuslikumaks konfliktiks. Putin rääkis, et Venemaal on relvi, mis võivad tabada vastast nende territooriumil. 

Putin kommenteeris ka Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga ning väitis, et Venemaa peab tugevdama oma lääne sõjaväeringkonda. Putin rääkis veel, et Venemaa omab Ukrainas sõjalist eelist ning kasutanud lahingutes hüperhelikiirusel lendavat tiibraketti Tsirkon. 

Putin väitis, et Vene väed on omandanud Ukrainas suure lahingukogemuse, väed jätkavad pealetungi ning “vabastavad” alasid. 

“Relvajõudude lahinguvõimekus on suurenenud mitmekordselt. Nad liiguvad enesekindlalt edasi mitmes piirkonnas,” väitis Putin.

Venemaal toimuvad 17. märtsil presidendivalimised ning Putin seletas veel kõne alguses, et pilk tuleb pöörata ka tulevikku. Putin siiski pidi tunnistama, et riigi arengul seisavad ees ka probleemid, mis tuleb ära lahendada. 

Putin süüdistas läändi võidurelvastumise õhutamises, kuid me ei tohiks lasta end sellest hirmutada. Oluline on säilitada rahu ja järjepidev dialoog, et lahendada konflikte ja takistada sõjalist eskaleerumist. Eesti peab jätkuvalt tugevdama oma kaitsevõimet ja koostööd NATO liitlastega, et tagada meie riigi julgeolek. Meie kohustus on seista vastu agressioonile ja kaitsta meie suveräänsust. Koos ühendatud oleme me tugevamad ja suudame vastu seista välisele survele.