Psühholoog: laste nutisõltuvus võib olla teiste probleemide tagajärg | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Psühholoogide sõnul võib laste nutisõltuvus olla seotud teiste sügavamate probleemidega. See murettekitav teema mõjutab üha rohkemaid lapsi üle kogu maailma, sealhulgas ka Eestis. Nutiseadmete liigtarbimine võib põhjustada mitmeid probleeme, nagu unepuudus, käitumisraskused ja halvenenud õpitulemused. Psühholoogid rõhutavad, et on oluline mõista nutisõltuvuse tagamaid ja leida tõhusaid lahendusi selle probleemi lahendamiseks. Eesti psühholoogid on pühendunud laste vaimse tervise toetamisele ning pakuvad spetsialiseeritud abi, et aidata lapsi ja nende peresid nutisõltuvusest üle saada.

Eestis esineb sotsiaalmeedia- ja arvutimängusõltuvuse sümptomeid 17 protsendil lastest ning tüdrukute ekraanide ees veedetud aeg on pärast COVID-pandeemiat tõusnud kaks korda. Ekspertide hinnangul on olukord murettekitav, sest kannatavad nii õpitulemused kui ka uneaeg.

Eesti noored veedavad üha enam aega ekraanide ees. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel esineb igal viiendal 11-15-aastasel poisil arvutimängusõltuvuse sümptomeid. Tüdrukute seas on viiteid sõltuvusele vähem ehk 13 protsendil, kuid koroonapandeemiast alates on tõus olnud kahekordne. Tüdrukud veedavad rohkem aega sotsiaalmeedias.

“See, et lapsed on liiga palju ekraanis ja selle tõttu palju olulist ja vajalikku jääb tegemata, see on väga paljude perede probleem. Väga paljud lapsevanemad seda kurdavad. Ja õpetajad näevad seda tihtipeale sellest vaatevinklist, et lapsed tulevad hommikul kooli ja esimestes tundides magavad, sellepärast, et nad on olnud öö otsa arvutis,” rääkis koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu.

Tihti kulubki kogu nooruki energia ekraani ees ära.

“Nendele õpilastele meeldib vähem koolis käia, nende õpitulemused on nõrgemad ja pikem ekraaniaeg põhjustab ka seda, et nad magavad vähem, nende uneaeg on lühem,” rääkis TAI vanemanalüütik Jaana Rahno.

Maikalu sõnul on ekraanidesse sukeldumine aga pigem vaimsete probleemide tagajärg, mitte niivõrd murede põhjustaja. Lihtsam on sukelduda virtuaalmaailma kui seista silmitsi igapäevaelu probleemidega.

“Me võime rääkida siin koolikiusamise probleemidest. Mõnikord laps tunneb, et kooli õppetöö võibolla käib talle üle jõu, aga seal võivad olla ka täiesti koolivälised põhjused. On lapsi, kes on näiteks mures oma kodus olevate vanemate pärast,” sõnas Maikalu.

Eesti arvutispordi liidu peasekretäri Aleksei Garanini sõnul puudub lastel kogemus, kuidas sõltuvust vältida. Seetõttu on oluline, et lapsevanemad oskaks lapsi paremini suunata. Arvutispordi liit peab oluliseks leida tasakaal ekraani- ja puhkeaja vahel.

“Me kaasame noori, näitame neile, et sa võid mängida ja üks ühik mängimist võrdub ühe ühiku spordiga või siis ühe ühikuga siis näiteks mingi kasuliku tegevuse tegemist, näiteks õppimist,” ütles Garanin.

Ekspertide sõnul ei too ka täielik arvuti või telefoni keelamine soovitud tulemust. Leidub hulga mänge ja rakendusi, mis on lapse arengule hoopis kasulikud.

Kokkuvõttes võib öelda, et laste nutisõltuvus võib olla seotud mitmete teiste probleemidega, nagu näiteks sotsiaalsete oskuste puudumine, tähelepanupuudulikkuse häire ja stress. Psühholoogid rõhutavad, et see probleem vajab tõsist tähelepanu ja vanemate ning õpetajate toetust. Oluline on leida tasakaal ekraaniaja ja muude tegevuste vahel ning õpetada lastele, kuidas tervislikult kasutada nutiseadmeid. Samuti tuleks olla teadlik märkidest, mis viitavad nutisõltuvusele ning vajadusel otsida professionaalset abi. Laste heaolu ja arengu tagamiseks on oluline mõista selle probleemi ulatust ja leida tõhusaid lahendusi.