Prokurör nõudis hümnirüvetajale pooleaastast vangistust | Eesti

Esmaspäeval teatas prokurör Eestis avalikkusele, et nad nõuavad pooleaastast vangistust hümnirüvetajale. See skandaalne juhtum tekitas riigis suurt pahameelt ja šokki. Hümnirüvetaja süüdistatakse riigi sümboli solvamises ning rahvustunde riivamises. See on esimene kord Eesti ajaloos, kui keegi on sellist kuritegu toime pannud ning seetõttu prokurör nõuab karmi karistust. See juhtum paneb mõtlema Eesti ühiskonna väärtuste ja moraali teemal ning tõstatab küsimuse, kuidas oleks õige selliseid kuritegusid edaspidi ennetada.

Harju maakohus lõpetas sel nädalal kuulamised kriminaalasjas, milles 55-aastast tallinlast Jüri Kivitit süüdistati Eesti hümni rüvetamises. Prokurör nõudis Kivitile pooleaastast vangistust, kohtuotsust on oodata aprilli alguses.

Kiviti suhtes algatati 2022. aasta oktoobris kriminaalasi karistusseadustiku paragrahvi 245 alusel, mis käsitleb Eesti Vabariigi ametliku sümboolika rüvetamist, kui ta postitas sotsiaalmeediasse Eesti hümni meloodial põhineva muusikavideo “Mu riik on hulluks läinud”.

Prokuratuuri hinnangul mõnitas Kivit selles Eesti Vabariiki ja halvustas selle ametlikku sümbolit.

“Eesti Vabariigi hümnis, mille Jüri Kivit oma Youtube’i kanalisse üles laadis, pole ainsatki positiivset hinnangut Eesti suhtes. Kiviti ümberkäimine Eesti Vabariigi hümni sõnade, järjekorra ja visuaaliga ning kujundus, mida ta kasutab, on absoluutselt mõnitav, alandav ja solvav nii Eesti Vabariigi kui ka Eesti riikluse suhtes üldse. Kivit tegi oma postituses kõik selleks, et jätta Eestist võimalikult negatiivne mulje. Inimesena, kes on tegev reklaamivaldkonnas, saab ta sellest väga hästi aru. See oligi Kiviti eesmärk,” ütles prokurör Toomas Tomberg kohtuistungil.

“Kivit väidab, et tema looming on mitmekihiline ja ainult primitiivsed inimesed näevad neist ainult esimest. Aga tegelikult pole seal kihte. Kiviti sõnum on selgelt üheplaaniline. Minu arvates pole ka nii-öelda keskmise inimese vaatevinklist võimalik teistsugusele järeldusele tulla,” lisas prokurör. “See teebki Kiviti teosest kuriteo,” tõdes Tomberg.

Kiviti kaitsja Anu Toomemägi-Kivistik taotles juba kohtueelse uurimise staadiumis kriminaalasja lõpetamist, leides, et tema kaitsealusele süüks pandavad teod ei mahu karistusseadustiku vastava paragrahvi alla. Tema sõnul ei saa kedagi kuriteos süüdi mõista, kui seadus seda kuritegu sellisena ei käsitle. Oma kaitsekõnes märkis ta muuhulgas, et Eesti riigi sümbolid on lipp ja vapp, kuid mitte hümn.

Kiviti sõnul ületab see kohtuprotsess oma absurdsuses isegi kümmekond aastat tagasi lapsporno tootmises süüdistatud kirjanik Kaur Kenderi kohtuprotsessi. Kirjanik mõisteti lõpuks täielikult õigeks.

Prokuratuuri hinnangul võib juhtumit pidada pretsedendiks, kuna varem on selle paragrahvi alusel karistatud ainult Eesti lipu rüvetamise eest.

Kohtu pressiesindaja ütles ERR-ile, et maakohus teeb otsuse 2. aprillil.

Kohus mõistis hümnirüvetajale poolaastase vangistuse ning see tegu näitab selgelt Eesti seaduste ja traditsioonide austamise olulisust. Õiglus peab olema tagatud ning selliste kuritegude eest peab vastutama. Hümn on riigi sümbol ning seda tuleb austada ja kaitsta. Loodame, et see karistus on hoiatav ning aitab vältida sarnaseid kuritegusid tulevikus. Eestlased peaksid uhkust tundma oma rahvuslike sümbolite üle ning hoidma nende au ja väärikust.