President tunnustas parimaid rahvaluulekogujaid | Kirjandus

Eesti president tänas ja tunnustas oma kõnes parimaid rahvaluulekogujaid, kes on teinud suurepärast tööd Eesti rahva kultuuripärandi säilitamisel ja edendamisel. Nende pühendumus ja kirg rahvaluule kogumise vastu on aidanud säilitada Eesti rahva rikkalikku kultuurilugu ning tuua see kaasaegsesse maailma. Nende töö on oluline osa Eesti identiteedist ja ajaloost ning nende panust ei saa alahinnata. Presidenti kiites julgustas ta ka teisi inimesi jätkama traditsiooni ning hindama ja väärtustama meie rahva kultuuripärandit.

President Alar Karis andis neljapäeval Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval üle presidendi rahvaluule kogumise preemiad.

2023. aasta kogumisteemaks oli “Kohtumine metsloomadega” ja “Minu saunalugu” ning seekord oli preemiasaajaid neli.

Presidendi poolt premeeritud kaastöölised olid:

• Maila Jürgenson – järjekindla sisuka kogumistöö eest aastail 2009–2022 ning 2023. aasta silmapaistvate tööde eest kogumisvõistlustel “Kohtumised metsloomadega” ja “Minu saunalugu”.
• Liisa Nurme – kaastööde eest aastail 2021–2022 ning parima tudengitöö ja arhiivi kaastööliste ringi laiendamise eest 2023. aasta kogumisvõistlusel “Kohtumised metsloomadega”
• Anu Soon – järjekindla sisuka kogumistöö eest aastail 1995–2022 ning silmapaistva võistlustöö eest kogumisvõistlusel “Kohtumised metsloomadega”
• Sirje Võsa – märkimisväärse panuse eest Virumaa pärimuse talletamisel 2017–2022 ning 2023. aasta kogumisvõistluse “Kohtumised metsloomadega” võidutöö eest.

President Alar Karis kuulutas välja uue kogumisvõistluse “Vanavanema hääl”, mis toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu 2024 laulu- ja tantsupeo koostöös. Samuti algab kogumisvõistlus “Kunsti puudutus” ning koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga toimuv käopärimuse kogumine.

2023. aastal suurenes Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjakogu ligi 15 000 lehekülje võrra, lisandus üle 8000 foto ning 150 auvise. Kogumisvõistluse “Kohtumised metsloomadega” käigus kogunes 170 kaastööd mitmekülgset materjali – loodusvaatlusi, videoid ja pilte loomadest.

Võistlustöödest leiab rohkelt süžeega lugusid, mis on sageli väga kaasahaaravalt ning nauditavalt kirja pandud. Kaastöödes kajastus inimese suhe looduse ja loomadega ning olulise teemana ka nende kaitse ning heaolu. Kirjutasid nii inimesed, kes igapäevaselt puutuvad oma töö või hobide tõttu loomadega kokku, kui ka algkooliõpilased, kes on loomi näinud vaid autoaknast. Noorte töödes oli olulisel kohal vanavanemate õpetus ning põlvkondadevaheline side.

Võistlusele “Minu saunalugu” laekus kokku ligi poolesajalt kirjutajalt nii lühemaid ühe loo kirjapanekuid kui pikemaid, mitmest loost koosnevaid saunakogemuste kirjeldusi, tähelepanekuid ihuharimisest ja hügieenist, pingetest, lõõgastumisest ja energiakogumisest kodusaunas ning kogukondlikus ringis, kirjeldusi oma saunaehitusest jpm.

Riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati 1993. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi algatusel ja presidendi kultuurirahastu toel. Rahalise autasu suuruse määrab president kirjandusmuuseumi vastava ettepaneku alusel.

Presidenti tunnustus parimatele rahvaluulekogujatele on oluline samm Eesti kultuuri ja pärandi säilitamisel ning väärtustamisel. Nende töö on oluline mitte ainult sellepärast, et kogutud materjalid rikastavad meie teadmisi rahvapärimusest, vaid ka sellepärast, et need aitavad hoida meie identiteeti ja ajalugu elavana. Presidenti kiitus annab tunnustust nende suurele panusele ning julgustab neid jätkama selles olulises töös. Rahvaluulekogujate töö on hindamatu ja tähtis osa meie kultuuripärandist ning seda tuleb kõrgelt hinnata ja toetada.