Presidendi vastuvõtul pakuvad kokad 17 400 suupistet | Elu

Estonia is known for its rich culinary traditions and exquisite cuisine, and this was on full display at the recent Presidential reception where a staggering 17,400 mouth-watering appetizers were served by talented chefs. From traditional Estonian delicacies to international flavors, guests were treated to a gastronomic delight that showcased the country’s diverse and vibrant culinary scene. The event highlighted the skill and artistry of Estonian chefs, who continue to push boundaries and impress with their creative and innovative dishes. It was a true celebration of food, culture, and the culinary excellence that Estonia has to offer.

Eesti vabariigi aastapäeva vastuvõtul pakuvad hoolikalt valitud maitseelamusi lisaks presidendi kantselei peakokale 13 kokka üle Eesti, kellest igaüks on välja mõelnud ning täiuseni lihvinud just oma kodukandi kohalikest maitsetest ja hõrgust toorainest meisterdatud ampsud.

“Kokku on sel aastal 34 erinevat soolast ja seitse magusat suupistet. Enamik suupisteid on tehtud Eesti toorainest,” ütles presidendi kantselei peakokk Taigo Lepik. “Kui mõni kokk on otsustanud kasutada mõnda imporditud toiduainet, siis ma ei ole kätt ette pannud.”

Menüüs on nii kala, liha kui taimetoitu

Aastapäeva suupistetes on nii kala kui liha, samuti taimetoitu. Tähelepanu on eestimaisel toorainel ja maitsepuhtusel, samuti kasutatakse väiketootjate toodangut.

Suupistete valikust leiab näiteks Taigo Lepiku valmistatud muhemaheda porgandi kukeseene ja hirsiga, Topmaitsed peakoka Jevgeni Kolikovi kartulipesa kurgi kreemi ja õrnsuitsu lõhega, Nordic Cateringi peakoka Jevgeni Ševtšuki mägihõrnase tartaleti suitsutatud seapõse relishi ja suhkruherne remulaadiga, Pöide Grillhousi peakoka Märten Sepa suitsuräime-ebaküdoonia vahu murulaugu küpsistega, “Aasta Noorkokk 2023” 2. koha saavutanud noorkoka ja õpilase Helena Höövelsoni verikäkikoogil mädarõika tarrendi kuusevõrsetega, Viru talu koduresto peakoka ja Mulgimaa piirkonna toidu edendaja Monika Peebo mulgikuues lambaliha piruka jõhvikatega ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Kaire Raba Lääne-Eesti pehkinud kasekännu.

Igal aastal on erinevad kokad

Eeltöö vabariigi aastapäeva vastuvõtul pakutavate suupistetega kestab tegelikult terve aasta.

“Hoian silmad lahti ja jälgin, kes on pööranud Eesti toidule aasta jooksul rohkem tähelepanu, kes on midagi põnevat teinud, olulisi tunnustusi saanud. Igal aastal saavad osalemisvõimaluse ka konkursside “Noor meister” ja “Aasta noorkokk” võitjad. Oktoobri alguses võtan väljavalitud kokkadega ühendust ja uurin, kas nad on huvitatud. Püüan teha nii, et igal aastal oleksid erinevad kokad, aga alati see sajaprotsendiliselt ei õnnestu.”

Kokkade arv sõltub külaliste arvust. Kõige rohkem on olnud 16 kokka. “Siis toimus pidu Eesti Rahva Muuseumis ja külalisi oli üle tuhande,” meenutas Lepik.

Täiuslik suupiste on värske, ei pudise ega määri ning on näppudega söödav

“Iga peakokk pakub oma retseptid välja, arutame koos läbi, maitseme, leiame õige tasakaalu,” kirjeldab Lepik suupistete valmistamise etappe. “Sobivale suupistele on väga palju nõudmisi. Tooraine peab olema värske, see peab ajale vastu pidama, ei tohi pudiseda, määrida, peab olema söödav ilma abivahenditeta ehk sõrmedega, midagi ei tohi näpu vahele jääda.”

Vahel tuleb mõni algne komponent protsessi jooksul asendada. “Näiteks on muretainast korvikese tekstuur väga pudine, laguneb laiali, sellist asja ei tohi juhtuda. Siis katsetame nii kaua, kuni saavutame täpselt sellise tekstuuri, nagu on vaja.”

Tänavu on ainult üks toiduaine, mida on kahes erinevas suupistes kasutatud

Jaanuaris toimub degusteerimine ning kuu lõpus on valmis nii menüü kui ka kokkade koosseis. “Degusteerimisel katsetame kõik detailid läbi. Suupiste peab olema maksimaalselt kahe ampsuga ärasöödav. Kui üks amps on võetud, siis ka teine amps ei tohi hakata murenema ega riietele pudisema.”

Igal aastal pakuvad kokad hästi palju põnevaid ideid välja, aga oluline on just see, kuidas suupiste praktiliselt välja hakkab nägema ja kas ta on suupistena ka söödav. “Täiuslik suupiste on selline, kus on leitud head sidusained, millega suupistet koos hoida ning mille söömisest saab tõelise maitseelamuse.”

Lepiku sõnul ei ole ta tahtnud ühel aastal korduvaid toiduelemente kasutada. “Tänavu on erandiks koha, mis on aasta kala ja mida seetõttu on kasutatud kahes suupistes,” ütles ta.

Professionaalsete kokkade kõrval teevad suupisteid Eesti parimad noorkokad

Lisaks professionaalsetele kokkadele valmistavad suupisteid ka 30 noort, kes õpivad Tallinna Teeninduskoolis, Tartu Rakenduslikus Kolledžis, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Kuressaare Ametikoolis ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis. Magusa eest hoolitsevad Ida-Virumaa ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse peakokad.

Lepiku sõnul on ta aasta koka ja noorkoka võistluse parimaid sellesse protsessi kaasanud juba viis-kuus aastat. “Eesmärk on anda õpilastele võimalus tutvuda oma ala professionaalidega, kellest igaühel on erinev käekiri. Mida keegi sellest hiljem oma elus ära kasutab, see on juba nende endi otsus,” lisas Lepik. “Aga igal aastal on õpilaste huvi aina suurem.”

“Nad teevad suupisted algusest lõpuni ise valmis. See on tohutu kogemus, mille noored siit kaasa saavad. Neil on juba olemas sügavam huvi kokanduse vastu. Minu eesmärk on seda huvi õhutada, et nad jääksid oma valitud eriala juurde, ega hakkaks pärast kooli lõpetamist millegi muuga tegelema. Oluline on ka töökeskkond, noored näevad, kuidas toimub töö päris olukordades.”

Peakoka tütar on peol vabatahtlik abiline

Lepikul endal läheb sel aastal peakokana juba üheksas aasta, kuid ka 2007. ja 2013. aastal käis ta presidendi vastuvõtul suupisteid valmistamas.

Sel aastal on Lepikul ka tütar vabatahtlikuna abiks. “Mina teda ei sundinud, ta ise avaldas soovi, et tahaks appi tulla. Tema paneb Estonia teatris kohapeal suupisted kokku.”

Suupisted on kõik ajatatud, et need oleksid võimalikult värsked ning enne suhu pistmist kaua ei seisaks. “Kohapeal me midagi ei küpseta, seda lihtsalt ei jõuaks,” ütles Lepik. “Kokkadel on väga pikad päevad. Kõige kiirem aeg on peopäeva õhtul kella viiest seitsmeni, aga kokad toimetavad õhtul kella üheteistkümneni välja.”

Pidupäeval võiks teha oma pere lemmiktoite

Eesti inimesel soovitab Lepik pidupäeval teha oma lemmiktoite, tavalisest suuremat tähelepanu aga võiks pöörata toitude serveerimisele. “Ärge sööge kartulisalatit suure praetaldriku pealt nagu tavaliselt, pange salat veinipokaali või mõne muu väikese anuma sisse, on juba palju pidulikum ja toredam.”

Ka soovitas Lepik osta musta leiba ja värsket kilu ning teha kiluvõiku. “Lõigake leivaviil neljaks ja saategi suupisted või tehke väikesed pannkoogid. Kui teed kodus mingit toitu harva, aga see maitseb kõigile, siis tehkegi seda rooga pidupäevaks. Kõige olulisem on lähedaste ja sõprade tagasiside, kellega koos seda pidulikku päeva naudite. Ei ole vaja hakata katsetama midagi uut ja pärast nukra näoga öelda, et mul ei tulnud välja,” õpetas Lepik.

“Koos tehes kulub aega palju vähem ja on palju toredam. Ühiskokkamine ja koos toidu nautimine ongi kõige suurem elamus. Oluline, et keegi ei jääks üksinda kööki toimetama. Ja midagi pole teha, kala on eestlase toidulaual olnud juba aegade hämarusest saadik.”

Kokad pakkusid presidendi vastuvõtul uskumatuid 17 400 suupisteid, mis rõõmustasid külalisi ja tõid esile Eesti kulinaarset mitmekülgsust. See sündmus kinnitas veelkord, et Eesti toidukultuur on rikkalik ja loominguline. Presidendi vastuvõtt on suurepärane võimalus tutvustada kohalikke maitseid ning tõsta esile Eesti toiduvalmistamise kõrget taset. See oli ka suurepärane võimalus rõõmustada külalisi maitsvate suupistetega ning näidata maailmale Eesti gastronoomilist oskusteavet. Jääme lootma, et sellised sündmused jätkuvad ja aitavad kaasa Eesti toidukultuuri arengule.