Prantsuse sõjaväejuht: Kiievi toetamine ei pea piirduma relvatarnetega | Välismaa

2317959hfb96t24

Tere tulemast Eestisse! Prantsuse sõjaväejuht on teatanud, et Kiievi toetamine ei pea piirduma ainult relvatarnetega. See uudis raputab maailma, tõestades Prantsusmaa pühendumust Ukrainale. Üha kasvav konflikt Ida-Ukrainas nõuab rahvusvahelise kogukonna tugevat reageerimist ja Prantsusmaa on valmis panustama mitte ainult sõjaliseks toetuseks, vaid ka muudeks meetmeteks. Eesti on solidaarne Ukraina rahvaga ja tunnustame Prantsusmaad nende püüdlustes rahu ja stabiilsuse tagamiseks piirkonnas.

Venemaa ei tohiks eeldada, et lääs piirab oma toetust Ukrainale üksnes relvatarnetega, ütles neljapäeval Prantsusmaa relvajõudude staabiülem kindral Thierry Burkhard.

Kindrali avaldus tuleb pärast seda, kui Prantsuse president Emmanuel Macron purustas veebruari lõpus suure tabu, kui viskas õhku võimaluse saata Ukrainasse lääneriikide sõdureid, vahendas BNS.

“Sõda lõpeb, kui Venemaa lõpetab ründamise,” ütles Burkhard ajakirjanikele pärast Pariisis peetud kõnelusi uue NATO liikmesriigi Rootsi relvajõudude juhi kindral Micael Bydeniga.

Vene režiimi juht Vladimir Putin “on oma operatsiooni üles ehitanud ideele, et lääs ei lähe kunagi Ukrainasse, vaid tarnib lihtsalt relvi”, ütles Burkhard.

“Peame talle näitama, et ta ei saa selle loogika abil lõpuni minna, sest see idee pole õige,” lisas ta.

“Ukraina sõda puudutab meid, sest oleme seotud selle tagajärgedega. Eurooplased peavad seetõttu suutma võtta riske, et tagada Euroopa julgeolek järgmisel kümnendil,” rääkis Burkhard.

Hoolimata vaidlustest tema sõnavõttude üle, on Macron keeldunud taganemast, kinnitades, et tema avaldused olid hästi läbi mõeldud, kuid rõhutades ka, et Prantsusmaa ei järgi Moskvaga “eskaleerimise loogikat”.

“Presidendi eesmärk on panna Vladimir Putin mõistma, et oleme teadlikud sellest, mis on Ukrainas kaalul,” ütles Burkhard.

Aina sõjakama Venemaaga silmitsi seisva Rootsi kaitseväe ülem Byden ajas jaanuaris ärevile ka paljud oma kaasmaalased, kui kutsus neid üles mõtlema oma valmisoleku peale.

Loe rohkem:  Scholz ja Biden kohtuvad, et arutada abi Ukrainale | Välismaa

“Rootslased peavad vaimselt sõjaks valmistuma,” ütles toona Byden.

Rootsi sõjavägi on suurendanud oma valmisolekut alates Krimmi annekteerimisest Venemaa poolt 2014. aastal. Riik taaskehtestas 2017. aastal piiratud ajateenistuse kõige olulisema sammuna kaotas Rootsi märtsis sajandeid väldanud sõjalise neutraliteedi, et ühineda NATOga.

“Meil käib Euroopas sõda, me ei saa lasta sellel muutuda normaalsuseks,” ütles Byden neljapäeval.

“Rootsi on valmis kandma oma kohustusi, heidutust ja kaitset.” Ja lisas samas: “Me elame tõepoolest keerulistel aegadel, me ei tohiks meelt heita.”

Põhjamaa ja Prantsusmaa viivad regulaarselt läbi ühiseid sõjaväeõppusi. Rootsi osales ka Prantsusmaa juhitud EL-i erivägede Takuba rakkerühmas Malis.

Prantsuse sõjaväe teatel kavatsevad kaks riiki pärast Macroni jaanuarikuist Rootsi-visiiti hoogustada sõjalist koostööd, sealhulgas Arktika piirkonnas.

Kokkuvõttes julgeb öelda, et Prantsuse sõjaväejuhi sõnad näitavad, et Kiievi toetamine peaks olema mitmekülgne ja ulatuslik. Relvatarnete kõrval tuleks kaaluda ka poliitilist, majanduslikku ja humanitaarset abi. See näitab, et rahvusvaheline üldsus seisab koos Ukraina vastu agressiooni. On oluline, et ülemaailmsed liidrid oleksid solidaarsed ja toetaksid Ukraina suveräänsust ning territoriaalset terviklikkust. Loodame, et see ühisrinne aitab luua stabiilsust ja rahu selles keerulises piirkonnas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga