Prantsuse paremtsentristide liider: von der Leyen pole meie kandidaat | Välismaa

Tere tulemast, kallid kaasmaalased! Astume hetkeks poliitika maailma ning räägime Prantsuse paremtsentristide liidrist ja tema seisukohast Euroopa Komisjoni presidendi kandidatuuri osas. Von der Leyen on nimetatud Euroopa Komisjoni presidendi kohale ning see samm on tekitanud palju arutelu. Kas ta esindab meie huve? Kas meie jaoks oleks parem valik keegi teine? Oluline on mõista, kuidas see otsus võib mõjutada Eestit ning arutada, kas see on meie jaoks parim valik.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas esmaspäeval, et soovib samas ametis jätkata ka teise viieaastase perioodi. Euroopa Rahvaparteisse (EPP) kuuluva Prantsuse paremtsentristliku partei juht Francois-Xavier Bellamy ütles samas, et ei toeta von der Leyeni taotlust teiseks ametiajaks.

Bellamy on Prantsuse vabariiklaste (LR) esinumber Euroopa Liidu (EL) valimistel. Bellamy kritiseeris von der Leyenit ja ütles, et ta pole vastanud pärast ametisseastumist ootustele. 

Prantsusmaalt kuulub Euroopa Rahvapartei (EPP) koosseisu LR. Von der Leyen tegi aga esmaspäeval teatavaks valmisoleku hakata juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) esikandidaadiks. Von der Leyenile avaldas siis toetust ka tema kodupartei CDU (Saksa Kristlikud Demokraadid). 

Bellamy ütles aga, et tema erakond ei toeta von der Leyenit. 

“Von der Leyen polnud 2019. aastal meie kandidaat, vaid Emmanuel Macroni kandidaat,” ütles Bellamy. 

Von der Leyen tuleb veel ametlikult kinnitada EPP esikandidaadiks (nn. Spitzenkandidat). Prantsuse vabariiklaste toetuse puudus suure tõenäosusega ei takista von der Leyenil saamast EPP esikandidaadiks. Ta on praegu ainuke kandidaat ning lisaks CDU-le toetavad teda ka Kreekast ja Poolast pärit EPP saadikud, vahendas Politico. 

Prantsuse vabariiklaste vastuseis toob aga välja, miks EL-i juhtimine tihti nii keeruline on. Brüsselis moodustavad EPP, sotsialistid ja liberaalid koalitsiooni. Prantsusmaal on vabariiklased aga opositsioonis ning üritavad nüüd vastanduda Macroni poliitikale nii riigisisesel kui ka EL-i tasandil. 

“Eelkõige põllumajanduse osas on EL-i kontrollinud enamus, mis pooldas rohkem piiranguid ja järelevalvet. Me olime sellele vastu,” ütles Bellamy. 

2019. aastal ei toetanud Macron aga EPP juhi Manfred Weberi kandidatuuri ning Euroopa Komisjoni presidendiks sai hoopis von der Leyen. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti poliitikud ei toeta Prantsuse paremtsentristide liidri otsust lükata tagasi Ursula von der Leyeni kandidatuuri Euroopa Komisjoni presidendiks. Von der Leyen on olnud arvamusel, et Euroopa Liidu tulevik seisneb tugevas ühtsuses ja solidaarsuses ning on väljendanud selgeid seisukohti, mis puudutavad Eesti ja teiste väikeriikide huve ELis. Eesti peaks püüdlema konstruktiivse koostöö poole uue Euroopa Komisjoni presidendiga, et tagada meie riigi huvide esindatus ELis ning tugevdada ühtsust ja solidaarsust liidus.