Portugali valimistel võivad saada kaalukeeleks parempopulistid | Välismaa

Portugali valimised on jõudnud põnevasse ja otsustavasse faasi, kus parempopulistidel võib saada oluline roll kaalukeeleks. Nende kandidaatide tõus on tekitanud palju vastukaja nii kohapeal kui ka välismaal. See areng paneb küsima, milline suund võtab Portugali poliitika ja kuidas see võib mõjutada nii riigi sise- kui ka välissuhteid. Parempopulistide tugevnev mõjuvõim on tekitanud palju kõneainet ning jälgitakse põnevusega, kuidas see protsess edasi areneb.

Portugalis toimuvad 10. märtsil erakorralised parlamendivalimised. Olukorras, kus peamiste vasak- ja paremtsentristlike erakondade toetus püsib sarnasel tasemel, ennustatakse kuni viiendiku häälte saamist kõigest viis aastat tagasi rajatud parempopulistlikule erakonnale.

Kuigi Portugalis toimusid viimati parlamendivalimised 2022. aastal, põhjustas erakorralisi valimisi eelmise aasta sügisel lahvatanud korruptsiooniskandaal, mille käigus vahistas politsei mitu kõrget ametniku, nende seas ka peaministri Antonia Costa kantselei ülema, kirjutab The Guardian.

Kuigi Costale endale pole süüdistusi või kahtlustusi esitatud, astus ta tekkinud poliitilise kriisi tõttu tagasi, mille järel kuulutas Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa erakorralised valimised.

Costa koduerakond, Sotsialistlik Partei (PS) sai 2022. aasta valimistel üle 40 protsendi häältest ja absoluutse enamuse Portugali 230-kohalises parlamendis. Praegu näitavad arvamusküsitlused PS-ile aga ainult 29 protsendini ulatuvat toetust, millega jääb erakond teisele kohale.

Uueks PS-i juhiks valisid liikmed erakonna vasakpoolset tiiba esindava endise taristuministri Pedro Nuno Santose, kes oli võimupartei oluliseks lüliks kõnelustel Kommunistliku Partei (PCP) ja Vasakblokiga (BE), mis toetasid PS valitsust 2015. kuni 2022. aastani.

Ka see kord sooviks Santos teha koostööd nende erakondadega, kuid küsitluste järgi ei piisa nende toetusest valitsuse moodustamiseks. BE-le ennustatakse nelja protsendi valijate ja PCP-le kahe protsendi valijate toetust. Portugali suuri erakondi soosiva valimissüsteemi iseärasuste tõttu saavad väikesed erakonnad tavaliselt oma toetusprotsendist proportionaalselt vähem parlamendikohti.

Santosel endal on olnud minevikus skandaale: ta pidi astuma tagasi taristuministri kohalt 2022. aasta lõpus skandaali tõttu, kui tema ministeeriumi alluvuses olev riigi omandis lennufirma TAP maksis ühele ametnikule 500 000 eurot lahkumishüvitist.

Küsitluste järgi saab esikoha paremtsentristlik opositsiooniline Sotsiaaldemokraatlik Partei (PSD), mis moodustas ühise valimisnimekirja koos kristlike demokraatidega. Demokraatliku Alliansi (AD) nimetust kandev valimisliit naudib 31 protsendi valijate toetust.

Ometi tähendab see, et ka PSD juht Luis Montenegro vajab koalitsioonipartnereid valitsuse moodustamiseks. PSD-le lähedaseks peetakse paremliberaalset erakonda Liberaalne Initsiatiiv (IL), mis võib koguda umbes seitse protsenti häältest. Ka sellest ei piisa enamusvalitsuse moodustamiseks, kui AD toetus ei tõuse märkimisväärselt valimiskampaania järelejäänud päevadel.

Seetõttu muutub kaalukeeleks valimiste eeldatav kolmanda koha saaja, parempopulistlik erakond Chega, mida juhib endine spordikommentaator Andre Ventura, kes varem kuulus PSD-sse. 2019. aastal lahkus Ventura oma eelmisest erakonnast ja asutas Chega, mille peamiste eesmärkide hulka kuulub sisserände piiramine, surmanuhtluse taastamine ja kahepoolsete kaubanduslepingute sõlmimine teiste riikidega, mis pole Euroopa Liidu õiguse kohaselt lubatud. Chega võib koguda koguni viiendiku kõigist häältest.

PSD juht Montenegro välistab koostööd vastuoluliseks peetava Chegaga, mistõttu võib valimiste järel tekkida patiseis. Üht lahendust pakub PS-i juht Santos, kes ütles, et ta võib nõustuda Montenegro juhitud valitsuse toetamisega, kui PSD saab valimistel enim hääli.

Kuigi PS-i üks peamisi valimislubadusi on uue tööstusstrateegia elluviimine Portugali tööstussektori toetamiseks, kõlab erakonna valimiskampaanias aina sagedamini sõnum, et PS valimiskaotuse korral pääseb võimule Chega. Kuigi selline strateegia võimaldas PS-i eelmisel juhil Costal saada veenva võidu 2022. aastal, ei näita küsitlused, et see mõjutaks eriti valijaid nüüd.

Lisaks Costa valitsuse korruptsiooniskandaalile mõjutab PS-i toetust negatiivselt ka selle kunagise juhi ja peaministri Jose Socratese korruptsiooniprotsess. Socratesele on esitatud süüdistused koguni 34 miljoni euro teenimises rahapesu, kelmuse ja korruptsiooni teel. Ka PSD Madeira haru poliitikud on sattunud korruptsiooniuurimise alla.

Chega kasutab ära mõlema suure partei korruptsiooniskandaale, lubades puhastada Portugal korruptsioonist.

Valimiste teiste peateemade hulgas on ka kinnisvara kättesaadavuse halvenemine PS-i võimuperioodi jooksul toimunud kinnisvara hinnatõusu tõttu, Lääne-Euroopa madalaim palgatase ja rahulolematus avaliku tervishoiusüsteemi kvaliteediga.

Kui valimispäeval peaks realiseeruma Chega toetuse mitmekordistumine 2022. aastal saavutatud seitsme protsendi tasemelt, tähendab see, et Portugali poliitika muutub sarnasemaks teistele Lääne-Euroopa riikidele, kus parempopulistid naudivad arvestatavat toetust. Lisaks avaldab see mõju ka juuni alguses peetavatele Euroopa Parlamendi valimistele, sest Portugalit esindab uues Euroopa Parlamendi koosseisus tervelt 21 eurosaadikut, millest viiendik kuni neljandik võib minna just Chegale.

Eesti jaoks on oluline jälgida Portugalis toimuvaid valimisi, kus parempopulistid võivad saada kaalukeeleks. See võib mõjutada mitte ainult Portugali, vaid ka kogu Euroopa Liitu. Parempopulistide tugevnemine võib kaasa tuua poliitilise ebastabiilsuse ning kahjustada ELi ühtsust. Seetõttu on oluline, et Eesti jälgiks olukorda ning jätkaks koostööd teiste ELi riikidega, et ennetada võimalikke negatiivseid tagajärgi. Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liit jääks ühtseks ning jagaks ühiseid väärtusi ja eesmärke.