Popid kohtinguteenused said tunda omaenda ärimudeli valu | R2 Portaal

Tere tulemast Eestisse, kus populaarsed kohtinguteenused on hakanud tundma omaenda ärimudeli valu. Kasutajate arv on kiiresti kasvanud ja see on loonud uusi väljakutseid teenusepakkujatele. Tundub, et populaarsust on raske hallata ja teenuseosutajad seisavad silmitsi raskustega, millega nad ei osanud arvestada. Selles dünaamilises keskkonnas on oluline leida tasakaal kasutajakogemuse ja ärilise edukuse vahel. Loe edasi r2 portaalist, et saada rohkem teada sellest huvitavast arengust Eesti kohtingumaastikul.

Populaarsete tutvumisplatvormide börsiväärtus on langenud viimase paari aastaga üle viie korra, peegeldades nende enda ärimudelisse ehitatud tõrjutuse tekitatavat valu, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

E-kirjade, mobiiltelefonide ja ühismeedia leviku tõusulainel räägiti varjamatu õhinaga omavahel suhtlevatest inimestest ja kõiki kõigiga ühenduvast maailmakülast, mis tõstvat tsivilisatsiooni sidususe nii indiviidide kui ka kogukondade jaoks uuele tasemele.

Natuke hiljem hakati rääkima paradoksist. Õhin asendus mureliku tooniga. Tõdeti, kuidas teineteise tehnilise kättesaadavuse kiuste hakkasid inimestevahelised reaalsed kontaktid harvenema. Räägiti üksilduse kasvust. Sellega kaasnevat terviseriski võrreldi ülekaalu ja suitsetamise kahjude suurusega.

Ühe inimese probleem on teisele võimalus. Tutvumisrakendused asusid ekraanikumas klikirikastele, ent inimvaestele indiviididele pakkuma pilte teistest omasugustest. Kiiresti arenev valdkond võimaldas liigikaaslaseid sorteerida ning proovida julgemal hetkel valikuliselt visuaalselt, intellektuaalselt ja isegi lõhnade poolest rikkama kontakti loomist. Uudsete platvormide populaarsuse ajatuna näiv kasv muutis neist osa börsiettevõteteks, et kõik saaks tundemaailmaga spekuleerides rikastuda.

Tutvumisteenused pakkusid mugava, turvalise ja samas igal hetkel ligipääsetava võimaluse võimalike partnerite leidmiseks või vähemalt selle ideega mängimiseks. Tehnoloogia tuli appi, sorteerides inimesi vastavalt erinevatele eelistustele ja demograafilistele näitajatele ning hõlbustades seni emotsionaalselt ja füüsiliselt kuluka suhtluse sobitamist vastavalt huvide, asukoha ja muude kriteeriumide alusel.

Esialgu arvati, et vaja on vaid tõugata inimesi õue kohtuma ja siis kulgeb kõik vanaviisi edasi. Tegelikkuses muutsid tutvumisrakendused seda, kuidas kokkusaamine toimub, mida see tähendab ja milles seisneb inimese väärtus. Tutvumisrakenduste tulek muutis osalejatele märkamatult suhete, romantika ja armastuse maastiku, nendega seotud väärtusi ning täiendas suhtluskultuuri uue märgisüsteemiga.

Normaliseerus uudne nipsamiskultuur, milles võimalike partnerite kohta tehakse valik minimaalse teabe põhjal neid sõrmega ekraanil vasakule või paremale pühkides. Neid siis vastavalt prügikasti või ajutisele hoiule suunates. Suhtlemisse lisandus mänguline tahk. Oluliseks said sügavama tähenduseta ekraanipõhine võit või kaotus. Inimeste sõnavarasse lisandus ingliskeelne ghosting, mille puhul lõpetab üks osapool nagu kummitus ilma selgitusteta järsult suhtlemise, peegeldades rakendusepõhise suhtluste ajutist ja tihti isikupäratut olemust.

Taaskord hakati rääkima paradoksist. Romantiliste suhete tehniline abistamine tegi küll üksikud paarid õnnelikuks, kuid saatis veelgi rohkem ühiskonnaliikmeid üksilduse küüsi. Sarnaselt muudele elektroonilise suhtluse teenustele märgati, et suhtluseks loodud teenused kipuvad vähendama inimestevaheliste suhete sügavust ja kvaliteeti.

Eraldatuse ja üksildustunde leevendamise asemel hakkasid probleemid süvenema. Sõrmega üle rohkem või vähem meeldivate inimeste libistades süvenes puutetundetus. Külm ja kalk klaas lisab eraldatust ning pinnapealsust. See vaid kasvatas traumat, mida põhjustab inimese puudutuste puudulikkus.

Kasvamas on ka sotsiaalne saamatus. Inimene, kes ei taha, ei proovi ja seega ei oska omi probleeme lahendada, ootab, et seda teeksid teised. Paralleeli leiab ülekaalumaailmast. Vaikselt on levimas arusaam uuest normaalsusest, mille kohaselt pole vaja ülekaalu vähendamiseks käitumist muuta, sest selle lahendab uudne ravim.

Antud arengu tulemusena võib kihla vedada järgmise, praegu veel võõristava normaalsuse osas. Teadaolevalt on ülekaalu kõrval suureks väljakutseks kontrollimatu ekraaniaja põhjustatud laste unevajadus. Selle üks põhjus on muu hulgas suhtlusvajadus. Juba praegu leidub näiteid, milles lapsevanemaks olemise asemel antakse võsukestele unerohtu.

Üksi on väga raske olla. Inimene on sotsiaalne loom. Miks olla siis inimene, keda kujundavad reaalsete suhete väljakutsed ja nendega toimetulek, kui saab lihtsalt ekraanil sõrmega paremale-vasakule libistada? Valik paistab lõputuna, jättes märkamata, et lõputu valimise taga on iseenda sama lõputu tõrjumine. Tutvumisteenuste pakutavad abistavad filtrid tekitavad olukorra, milles eelistatakse ja õngitsetakse vastassugupoole ülemist veerandit või isegi kümnendikku, jättes kolmveerandi kogema alaväärsust.

Tähelepanuga ülekoormatud paremik ei pea heaks inimeseks olemiseks samuti raskusi ületama, sest nad võivad alati leida uue sõnakuuleliku suhte. Tõrjutute seas levib asotsiaalsuse risk, kui osa püüavad edu saavutada pettusega ja teised püüavad ilusamatele labasemalt kätte maksta. Nii edukate kui ka edutute puhul kannatab inimese enesehinnang.

Nüüd räägitakse kolmandast paradoksist. Viimase paari aastaga vähenes suurte tutvumisteenuste börsiväärtus üle viie korra. Normaalne nähtus maailmas, milles inimesed lõpetavad kummitusena ilma selgitusteta järsult suhtlemise.

Head valentinipäeva! Tehke nüüd partnerite jaoks väike teene ja puhastage oma ekraani.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

Kuigi populaarsed kohtinguteenused nagu Tinder ja Bumble on muutunud üha populaarsemaks, on neil ka oma ärimudeli puudused. Kuna kasutajad muutuvad aina nõudlikumaks ja teadlikumaks oma privaatsusest ning andmete kaitsest, peavad sellised platvormid pingutama, et vastata nende vajadustele. Lisaks peavad nad tegelema ka konkurentsi ja turu muutustega. See tähendab, et populaarsed kohtinguteenused peavad pidevalt kohandama oma ärimudelit ning püüdma leida viise, kuidas oma kasutajatele parimat kogemust pakkuda.