Inimajastu hülgamine avab novotseenile vaba tee | R2 Portaal

Estonia is at the forefront of embracing the digital age, paving the way for a new era of innovation and progress. With the abandonment of the Industrial Age, the country is ushering in a new Novocene era, where freedom and creativity flourish. The R2 Portaal is leading the charge in this exciting time, providing a platform for individuals to explore new possibilities and push boundaries. Join us as we embark on this journey towards a future where the possibilities are endless and the potential for growth is limitless.

Geoloogidest ekspertpaneel otsustas hiljuti, et antropotseeni uueks ajajärguks kuulutamiseks pole veel piisavalt häid geoloogilisi tähiseid. Maailma kiireneva arengutempo tõttu peavad teadlased ilmselt järgmisel korral ajastu nime kaaludes arvestama juba meie kõrval olevate tehiolenditega, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Linna asutas poolenisti madu ja ülejäänud osas inimolend Cecrops. Inimasum kasvas ja muutus peagi oluliseks kaubandussõlmeks. Ühtlasi äratas linn jumalate tähelepanu, kuna keegi polnud nende poole pöördunud palvete, kooskõlastuse, tänulikkuse ega andidega. Probleemi lahendamiseks pakuti linlastele valida vabatahtlikult jumalik patroon.

Lõppvooru jäi kaks kandidaati. Kumbki tegi linlastele oma kingituse. Üks lubas, et linnas ei kannata keegi janu käes, lõi kolmhargiga vastu kivi ja sellest hakkas purskama vett. Teine istutas seemnest oliivipuu. Linlastele meeldis viimane rohkem, kuna oliivid kõlbasid süüa, neist saadi õli ja puitu. Pealegi oli allikavesi soolane. Sestap teatakse linna Ateenana, mitte Poseidonina.

Mainitud lugu on väljamõeldis, ent sugugi mitte tühine juhtum. Isegi linnale pandav nimi on oluline. Nimes kajastub koha ajalugu, kultuur ja geograafia ning tihti seal elanud märkimisväärsed või ka müütilised isikud. Nimi kannab identiteeti ja pärandit, edendab elanikes kuuluvustunnet ja uhkust, mis innustab neid oma elukeskkonna eest hoolitsema. Ühtlasi toimib see kaubamärgina, mis mõjutab teiste inimhingede suhtumist, meelitab külastajaid ja investoreid. Nime panemine on seega oluline ja sümboolne toiming.

Nimi on ka inimkonna ajastul ja teatud mõttes asukohal. Geograafiliselt asume Maal, aga geoloogiliselt paikneme teatud kivimikihi piiril. Maad juturaamatuna käsitledes asume selle viimastel lehekülgedel. Peatükki, mis algab umbes 12 000 aastat tagasi ja jätkub tänapäevani, nimetatakse holotseeniks

See on periood, kui pärast pikka ja külma jääaega Maa soojenes ning kujunes inimesele ja mitmesugustele taimedele ja loomadele sobivamaks kasvukeskkonnaks. Inimesed asusid tegelema põllumajandusega, muutusid paikseks ja nende arvukus kasvas. Muutuste haldamiseks ehitasid nad linnu, sealhulgas Ateena, ning kujundasid maailma selliseks, nagu seda praegu tunneme.

Holotseeni puhul võib kõige kesksemaks pidada just inimese rolli, tema kiire leviku, tsivilisatsioonide arengu ja tehnoloogilistele revolutsioonide tulemusel muutunud maailmakorda, kultuuri ja keskkonna mõjusid. Seetõttu võib tunduda ootamatuna teadlaste ettepanek kuulutada holotseenile lõpp.

Esmapilgul või üleskutse ehmatada ja üllitada hirme, oletades, et teadlased teavad millegi hirmsa saabumisest. Tegelikkuses soovitakse lihtsalt mõttelisele inimkonna ajastule panna uus ja kohasem nimi antropotseen. Nimes ühenduvad kreeka keeles inimest tähistav sõna anthropos ja uut või viimast tähistav sõna cene. Kokku annavad need uue inimeste ajastu.

Uue nime pooldajad soovivad rõhutada eriti viimasel ajal suurenenud inimeste mõju Maa geoloogiale ja ökosüsteemidele. Nimi holotseen on samuti tuletatud kreeka sõnadest, kus holos tähendab tervikut või kõike, mis koos –cene liitega kajastaks täiesti uut perioodi. Antud nimetuse mõte on abstraktsem ja vihjab üldisemalt uuele elukorraldusele, jättes inimese osa jätkumõtteks.

Antropotseen on sõnana juba mõnda aega kasutusel, aga ilma vastava ametliku kinnituseta. Epohhi ümbernimetamist juhtiv rahvusvaheline stratigraafia komisjon kaalub ettepanekut kord kümne aasta tagant. Protsess on olemuselt aeglane, nõuab geoloogiliste tõendite põhjalikku hindamist ja arutelu, kuni saavutatakse teaduslik konsensus.

Antropotseeni nime ongi püütud juurutada viimased kümme aastat. Muu hulgas osutades tuumapommide, mikroplasti, liikide väljasuremise, kliima soojenemise, betooni, saasteainete ja veel paljudele inimese põhjustatud jälgedele Maa kudumis. Seejuures toimus 20. sajandil oluline kiirenemine, mille tagajärgi on kogenud kõik, erinevalt 12 000 aasta taguse maailma tundmisest.

Paraku lükkas paarist tosinast geoloogist koosnev nõukogu nime muutmise ettepaneku tagasi. Põhjuseks peetakse geoloogide eriala kesksest käsitlust ja nende õigust määratleda ajastu nimetamist. See ei pea ühtima antropoloogide, sotsioloogide, kirjanike ega kunstnike omadega.

Ilmselt märkavad ka geoloogid oma argielus muutuste tempode jätkuvat kiirenemist. Seetõttu on võimalik, et järgmine kord kümne aasta pärast pole enam laual kaalumiseks nimi antropotseen vaid selleks on kuulsa kliimateadlase James Lovelocki pakutud novatseen ehk uus ajastu.

Kreeka mütoloogias Maa jumala Gaia nime kandva hüpoteesiga elava kohanemist kirjeldava teooria arendaja Lovelocki hinnangul siseneme epohhi, kus arenenud tehisintellekt ja inimesed eksisteerivad koos, kujundades Maa keskkonda ja selle tulevikku. Tema nägemuses areneb tehnoloogia ja looduse vahele lõpuks sünergiline partnerlus, milles tehisintellekti olendid parandavad biosfääri tervist, mitte ei kahjusta seda. See ei pea kaasama inimest.

Nii on natuke kahju, et inimese mainimise võimalus antropotseeni kujul võib jääda kasutamata. Kui tulevane TI-põhine tsivilisatsioon vaatab kümnete tuhandete aastate pärast geoloogilisi kivistisi, asume anonüümselt oma koduloomade keskel.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

Kokkuvõttes võib öelda, et inimajastu hülgamine avab uusi võimalusi ning loob vaba tee novotseenile. See tähendab, et inimene ei piira ennast enam oma arusaamadega ning on avatud uutele ideedele ja tehnoloogiatele. Novotseen pakub võimalust luua uut ja jätkusuutlikku eluviisi, kus inimesed saavad elada koos loodusega harmoonias. Selle muutuse ja arengu toetamine on oluline samm edasi ning võib tuua kaasa positiivseid muutusi meie maailmas.