Poliitikud: Parmase ja Laaneti konflikti peab sügavamalt sisse vaatama | Eesti

Eesti poliitikamaastikul on keerulised dünaamikad ja pinged, eriti kui tegemist on tuntud poliitikutega nagu Enn Parmas ja Jüri Laanet. Nende konflikt sümboliseerib palju sügavamaid probleeme, mis vajavad põhjalikumat analüüsi ja mõistmist. Kas nende vaheline vastasseis on lihtsalt isiklik konflikt või peegeldab see laiemaid poliitilisi erimeelsusi ja kultuurilisi erinevusi Eestis? Selle küsimuse mõistmine nõuab sügavamat sissevaatamist nende kahe poliitiku ja nende vaadete tagamaadesse.

Endine justiitsminister, Isamaa poliitik Lea Danilson-Järg ütles, et on oluline kindlaks teha, kas on justiitsministri väidetav sekkumine konkreetsete kriminaalasjade uurimisse on aset leidnud.

Küsimusele, kas ka tema palus sarnaselt Laanetile meedias kirjeldatud intensiivsel viisil prokuratuurist infot käimasolevate menetluste kohta, vastas Danilson-Järg, et absoluutselt mitte. “Minu arvates ei võimalda seda ka seadus ega üldised demokraatliku riigi põhimõtted. Justiitsminister oma poliitikutasandilt ei saa kindlasti konkreetsetesse uurimistesse ja prokuratuuri sõltumatuse sekkuda,” sõnas poliitik.

Ta lisas, et see ongi praeguses olukorras tegelikult arusaamatu, kas niisugused sekkumised on toimunud. “Isamaa fraktsioonis just lõppes ka arutelu, et me peaksime nii justiitsministri kui kui ka siis peaprokuröri käest järele küsima ja soovime nendega esimesel võimalusel kohtuda, et saada selgust, kas niisugune sekkumine on toimunud või mitte. Praegu paistab see asi väga halb. Niisugust poliitilist sekkumist konkreetsete asjade uurimisse ei tohiks toimuda,” rääkis Danilson.

Ta lisas, et kui ministril on riigi peaprokurörile etteheiteid, siis need ei saa olla seotud konkreetsete kaasuste uurimisega, kui seal on kõik toimunud seaduspäraselt. “Justiitsministril peavad olema riigi peaprokurörile ikka konkreetsed etteheited, põhjused, miks ta soovib riigi peaprokuröri lahkumist. Täna ei ole see sugugi selge, et seal on reaalselt konkreetseid süüdistusi Parmase aadressil, nii et väga paistab sedamoodi, et võib-olla on tegu poliitilise mõjutusega,” sõnas Danilson-Järg.

Danilson-Järg märkis ka, et kuigi poliitikud on riigi peaprokuröri paika pannud, ei tähenda see, et poliitikud võivad ta ka enda suva järgi suvalisel hetkel välja vahetada. “Päris nii see ei saa toimuda. Usalduse kaotamiseks peavad olema selged ametialased rikkumised, probleemid, millest tulebki rääkida, ja mis tuleb konkreetselt välja tuua, aga mitte lihtsalt, et justiitsministrile ei meeldi mõne konkreetse kaasuse osas prokuratuuri tegevus,” sõnas Danilson-Järg.

Helme: Valitsus soovib, et Laanet kangutaks Parmase lahti

Mart Helme (EKRE), kes sattus muuhulgas siseministrina Laaneti kriitika alla aastal 2019, kui soovis tutvuda prokuratuuris Danske ja Swedbanki menetlustega, ütles, et EKRE kriitika prokuratuurile on olnud põhimõtteliselt teistsugune, kui on see praegu Laanetil ja valitsusel tervikuna.

“EKRE teema on olnud see, et prokuratuur on tegelenud lubamatult poliitikaga ja menetlenud teatud asju, aga pole samas menetlenud neid asju, mida oleks pidanud. Võtame siin näiteks poliitik Marko Mihkelsoni pildiskandaali ja Slava Ukraini kaasuse. Prokuratuur on oma tegevuses ebaühtlane. Mõnel puhul on olnud suur meediakära, korraldatud pressikonverentse, nagu näiteks Porto Franco asi, mis nüüd on vajunud ära. See oli ülespuhutud skandaal, mille puhul võib arvata, et selle tegelik eesmärk oli meie valitsuse kukutamine,” rääkis Helme.

“Laaneti ja peaprokuratuuri konflikti puhul näeme aga, et valitsus on instrumenteerinud Kalle Laaneti, et ta prokuratuuri oma kontrolli alla võtaks ja see on võimude lahususe printsiibi selge rikkumine,” sõnas Helme. “Valitsus on visanud Laaneti lihtsalt tanki, et Laanet kangutaks Parmase lahti ja leiaks tema asemele mugavama partneri – kuigi minu hinnangul on Parmas juba isegi mugav partner valitsusele,” lisas Helme.

Helme sõnul toetab seda hinnangut, et ei peaminister Kaja Kallas ega keegi valitsuskoalitsioonist pole kordagi tõstatanud küsimust, et mida see Laanet teeb ja kuidas saaks taastada prokuratuuri töörahu.

Perling: peaprokurör pole end kehtestanud

Kõrvalt vaadates on see kahe inimese konflikt vastutustundetu, sest tegelikult pannakse tule alla Eesti õigussüsteemi usaldusväärsus, ütles Laaneti ja Parmase konflikti ERR-ile kommenteerinud endine riigi peaprokurör ja tänane Parempoolsete juht Lavli Perling.

Perlingu sõnul pole justiitsminister hakkama saanud sellise poliitilise juhtimisega, et säiliks objektiivne ja läbipaistev õigussüsteem, aga teiselt poolt vaadates peab ka peaprokurör ennast kehtestama ja mitte lubama poliitilistel tõmbetuutel menetlusi mõjutada. “Me arutame teemat, et üks minister midagi küsis. Vabas riigis võib ikka igaüks küsida, mida ta tahab, aga peaprokurör peab kehtestama, kust lähevad need piirid, et mida vastata,” sõnas Perling.

“Seda olukorda vaadates tekib tõsine küsimus, kas Laanet ja Parmas saavad aru, et see on nüüd situatsioon, kus enda isiklikest huvidest, haiget saamistest,
solvumisest, pettumistest tuleb ikkagi riigi huvid kõrgemale seada,” sõnas Perling.

Ta lisas, et kui on väga selged ja objektiivsed põhjused, siis saab valitsus peaprokuröri ka ametist vabastada, aga see kindlasti peab olema
lahti seotud poliitilisest tahan-ei taha printsiibist.

Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles eelmisel nädalal meediale, et justiitsminister Kalle Laanet (RE) on survestanud teda ametist lahkuma ning oma tegevusega süsteemselt prokuratuuri diskrediteerinud. Laanet on alustanud Parmase suhtes teenistuslikku järelevalve, mille tulemuste pealt selgub, kas on põhjust alustada distsiplinaarmenetlust. Samuti tunnistas Laanet ERR-ile, et andis tõepoolest Parmasele soovituse kaaluda ametist lahkumist.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et Poliitikud Jüri Ratas ning Mailis Reps peavad Andrus Parmase ja Urmas Laaneti konflikti sügavamalt uurima ja lahendama. See konflikt ei mõjuta mitte ainult nende mainet ja usaldusväärsust, vaid võib ka kahjustada Eesti poliitilist stabiilsust ja usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil. On oluline, et poliitikud suudaksid leida vastastikuseid kokkuleppeid ja lahendusi, mis edendaksid Eesti riigi ja rahva huve ning tagaksid poliitilise süsteemi tõhusa toimimise.