Põhja-Eesti ühistranspordijuht: pensionäridele ja õpilastele võiks sõidu tasuliseks teha | Eesti

2202326hea0dt24

Tere tulemast Eestisse! Põhja-Eesti ühistranspordijuht on tekitanud palju arutelu, kui kaalutakse sõidu tasuliseks muutmist pensionäridele ja õpilastele. See ettepanek on tekitanud palju vastukaja kogukonnas, kus mõned toetavad ideed, samas kui teised on selle vastu. Selline muudatus mõjutaks oluliselt nende inimeste igapäevast liikumist ning elukvaliteeti. Olenemata seisukohast, on selge, et see teema on oluline ja väärib tähelepanu. Jääge kursis, et näha, kuidas see olukord edasi areneb ja kuidas see võiks mõjutada Eesti ühistranspordisüsteemi tulevikus.

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus soovib 2028. aasta suveks bussisõitjate arvu kahekordistada. Et liinivõrku raha juurde saada, tuleks keskuse direktori Andrus Niliski sõnul võtta tasuta sõidu õigus õpilastelt ja pensionäridelt.

Läinud aastal vedas Harjumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal tegutsev Põhja-Eesti ühistranspordikeskus 11 miljonit reisijat. Keskuse direktori Andrus Niliski sõnul on tal plaan, kuidas sõitjate arvu pea kahekordistada.

“Me oleme seadnud endale eesmärgiks 2028. aasta esimeseks juuliks 20 miljonit sõitjat aastas,” sõnas Nilisk.

Ta märkis, et bussireisijaid tuleb juba praegu juurde. Näiteks eelmisel aastal kerkis reisijate arv kümne protsendi võrra. Nilisk usub, et edaspidi meelitab inimesi bussidesse ka see, kui autokütuse hinnale liidetakse juurde tasu CO2 õhkupaiskamise eest.

“Me ei tea, kui suur see on. Räägitud on kümnest sendist kuni pooleteist euroni,” rääkis Nilisk, kelle sõnul tuleks seda võimalust kasutada. “Kui koroonaaeg lõppes ja kütuse hind tõusis kahe euro peale, siis bussisõitjate arv kasvas varasema aastaga võrreldes circa 30 protsenti. Kui autosõit tehakse nii kalliks, siis otsitakse alternatiive.”

Samas märkis Nilisk, et ilma teedele busse lisamata ambitsioonikat plaani täita ei saa “Ühistranspordikeskuse selle aasta maht on umbes 20 miljonit liinikilomeetrit. Et teenindada ära 20 miljonit sõitjat, oleks vaja minimaalselt 25 miljonit liinikilomeetrit,” rääkis Nilisk.

Loe rohkem:  "AK. Nädal": kuidas mõjutab õppimisea tõstmine haridusasutusi? | Eesti

Aga see vajab lisaraha. Arvestades uusi liinikilomeetreid ja seda, et vedajatega sõlmitud lepingud muutuvad niikuinii kallimaks, läheks Niliski sõnul viie aasta pärast vaja umbes 15 miljonit täiendavat eurot.

“Jätkuvalt on see jutt, et raha ei ole, kuigi vajadus on olemas,” kirjeldas Nilisk suhtlust riigiga. “Siin tuleb neid lahendusi leida.”

Nilisk: lahendus on poliitikute käes

Ühistranspordist on krooniliselt raha puudu. Läinud aasta lõpus leiti lisaraha valitsuse reservist. Tänavu on umbes sama suur auk veel katmata. Regionaal- ja põllumajandusministeerium teatas jaanuaris, et selle aasta eelarves on bussitranspordi realt puudu üle 20 miljoni euro.

Andrus Niliski sõnul ei saa selle pärast öelda, et ambitsioonikas plaan õhust tühjaks jookseb “Tegelikult me oleme teinud ka ministeeriumile ettepaneku, kust peaks raha tulema. See lahendus on täna poliitikute taskus,” sõnas Nilisk.

Ta juhtis tähelepanu, et riigi esindajate teatel peaks rong olema ühistranspordi selgroog. “Kui me vaatame täna, et rongis maksavad kõik sõitjad nii, et pensionärid ja õpilased saavad soodustust, siis maakonnabuss on neile ju tasuta. Nii ei saa mitte kunagi rong olla selgroog,” rääkis Nilisk ning jätkas: “Tõenäoliselt tuleb teha ka kõikide bussisõitjate jaoks sõit tasuliseks. Ja teine teema on see, et tuleb need soodustused ära ühtlustada.”

Rongis saavad tasuta sõita eelkooliealised lapsed, sügava puudega või raske nägemispuudega inimesed ning kõik puudega lapsed. Pensionärid, õpilased ja üliõpilased saavad rongis sooduspileti.

Maakonnaliinidel saavad tasuta sõita kõik kuni 19-aastased inimesed ja kõik vähemalt 63-aastased inimesed. Samuti kõik vähemalt keskmise puudega inimesed.

“Me oleme arvestanud sellega, et kui me teeme kõikidele sõitjatele piletihinna, siis circa 20 protsenti sõitudest väheneb,” tõdes Nilisk kuid lisas, et tänastest bussisõitjatest ei pea 68 protsenti piletit ostma. “Ehk tegelikult on kogu see raha peidus seal tasuta osas.”

Loe rohkem:  Sotside Tallinna piirkond saab uue juhi, Kaljulaid ei kandideeri | Eesti

Põhja-Eesti ühistranspordikeskuses on välja arvutatud, et kui pensionärid ja õpilased peaks pileti ostma, saaks ühistranspordikeskus juurde umbes kolm miljonit eurot.

“Kui me saaks need täiendavad kolm miljonit eurot liinivõrku tagasi panna, siis oleks see võit,” rääkis Nilisk. “Me oleme teinud ka arvutuse, et viie aasta pärast oleks see piletitulu umbes 13 miljonit eurot. Kui me räägime, et viie aastaga kasvavad kulud 15 miljonit, siis riik peab panema juurde paar miljonit eurot, aga ta saaks selle raha eest inimestele hulga rohkem teenust pakkuda.”

Kokkuvõtteks võib öelda, et Põhja-Eesti ühistranspordijuhi ettepanek teha pensionäride ja õpilaste sõidud tasuliseks on tekitanud tugevat vastukaja ühiskonnas. Kuigi ettepanek võib aidata vähendada ühistranspordi kulutusi, tuleb arvestada ka sellega, kuidas see mõjutab nende sihtrühmade eelarvet. Lisaks tuleb leida tasakaal kõikide transpordikasutajate vajaduste vahel ja tagada kõigile taskukohase transpordivõimaluse olemasolu. Loodetakse, et arutelu jätkub ning leitakse lahendusi, mis rahuldaksid nii ühistranspordi pakkujaid kui ka kasutajaid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga