Plaanitavad filmistuudiod on tekitanud poliitikutes küsimuse mõistliku rahakasutuse kohta | Film

1143044h6684t24

Eestis on viimastel aastatel tekkinud arutelu seoses plaanitavate filmistuudiote ehitamisega ning sellega, kas see on mõistlik rahakasutus. Poliitikud seisavad vastakuti, kus ühed näevad selles suurt potentsiaali ja võimalust tuua riigile kasu nii majanduslikus kui kultuurilises mõttes, samal ajal kui teised kahtlevad suurte investeeringute vajalikkuses. Kas filmistuudiote rajamine on tõepoolest Eesti arengule kasulik või lihtsalt raisatud ressurss? See küsimus on kõigile oluline ning paneb mõtlema, millist tee tulevikus valida.

Kui selgus, et Jõhvi on rajamisel on rajamisel rahvusvaheline filmistuudiote kompleks, pöördusid riigikogu Isamaa saadikud riigikontrolli poole. Nad soovivad saada selgust, kas on põhjendatud avaliku raha suunamine kahe filmilinnaku rajamisse.

Jõhvi projekti rahastatakse Euroopa üleminekufondi vahenditest, Tallinna linnak ootab aga kultuurkapitali rahastust. “Kui me vaatame täna, siis meil on igas valdkonnas raha puudu, aga siis selgub, et Jõhvi filmilinnaku kaks halli on suuremad kui Tallinna filmilinnaku esimene järk,” ütles Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul ja lisas, et neil on tekkinud küsimus, kas see on jätkusuutlik majandamine. “Ja kas ja kellel neid täpselt vaja on.”

Riigikontroll pöördus omakorda täpsema info saamiseks kultuuriministeeriumi poole. Kultuuriministeeriumi audiovisuaal ja digikultuuri nõunik Karlo Funk ütles, et kahte linnakut ei peaks omavahel vastandama. “Kuivõrd ma ei ole näinud seda Jõhvi äriplaani, siis ma ei oska öelda, kuidas need omavahel suhestuma hakkavad, samas on teada, et suur osa filmitööstusest ja teletootmisest on Tallinnas, kindlasti on võimalik leida rahvusvaheliselt turult projekte, aga ka siin on natukene logistilisi küsimusi.”

“Arvestades, et 40 aastat ei ole ühtegi sarnase funktsiooniga hoonet kerkinud Eestisse, kui nad nüüd kerkivad korraga, siis on see võib-olla paradoksaalne, aga pikas vaatepunktis on küll kohta mõlemale stuudiole,” kinnitas Funk.

Loe rohkem:  "Düüni" teine osa kogus avanädalavahetusel Eesti kinolevis üle 20 000 külastuse | Film

Tallinna filmilinnaku eestvedaja Gren Noormets selgitas, et nemad on Jõhvi filmistuudiote rajajatega ideid vahetanud, just selleks, et kaks linnakut teineteist täiendaksid. “Me saame väga hästi aru, et me täiendame teineteist ehk meie eesmärk on panna Eesti tugevamalt rahvusvahelisele kaardile, kui need mõlemad tekivad, siis kogu Eestis terviklik pakkumine rahvusvaheliste suurprojektide jaoks paraneb,” mainis Noormets.

Ta lisas, et nad on proovinud leida ka kohti, kus Jõhvi teeks midagi sellist, mida nemad teha ei saa, ja ka vastupidi. Noormetsa sõnul on üks oluline vahe juba selles, et Jõhvi kompleks tegutseb pigem inkubaatorina, Tallinna linnaku fookus on aga teha kodumaiseid eestikeelseid filme.

Poliitikud tunnevad muret sellegi pärast, kas hiljem tuleb linnakuid avaliku rahaga ehk riigieelarvest üleval pidada. Noormets kinnitas taas, et nende plaan seda ette ei näe. “Kui linnak saab valmis, siis me jääme endiselt selle lubaduse juurde, et edaspidist riigi tuge vaja ei ole.”

Kokkuvõttes, plaanitavad filmistuudiod on tekitanud küsimuse mõistliku rahakasutuse kohta poliitikute seas Eestis. Kuigi filmindus võib tuua majanduslikku kasu ja tõsta riigi rahvusvahelist mainet, peavad poliitikud olema tähelepanelikud, et tagada raha efektiivne ja jätkusuutlik kasutamine. Oluline on leida tasakaal investeeringute ja tulemuste vahel ning pidevalt hinnata projektide kasulikkust ühiskonnale tervikuna. Lõppkokkuvõttes peaks mõlemal pool olema huvi tagada, et filmistuudiote rajamine tooks kaasa positiivseid muutusi, nii majanduslikus kui ka kultuurilises mõttes.

See sissekanne postitati aastal Film. Lisa järjehoidja püsilink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga