Peeter Võrk: alkoholireklaami debatis ei maksa ühiskonnaga manipuleerida | Arvamus

2258841h18f6t24

Tuntud Eesti poliitik Peeter Võrk on tõstatanud olulise teema – alkoholireklaami mõju ühiskonnale. Tema arvamusartikkel kutsus üles mitte manipuleerima ühiskonda alkoholireklaamiga ning rõhutas vajadust piirata alkoholimüüki ja tarbimist. Võrk rõhutas, et alkoholi reklaam ei tohiks eksitada ega mõjutada inimesi tarbima rohkem alkoholi kui nad tegelikult vajavad. Tema seisukoht on tõstatanud tuliseid arutelusid ja kaalukaid argumente ühiskonnas, luues olulise debati alkoholikultuuri ja reklaami eetika üle.

Alkoholi tarbimise trendid on pidevas muutuses nagu muugi elu. Muutuvad inimeste eelistused jookide osas, arusaamad, kultuur ja jookide tarvitamise põhjused. Ametnikud kehtestavad uusi makse ja piiranguid, viidates “teaduslikult tõestatud” mõjuvatele meetmetele.

Reaalsuses ei ole need meetmed aga tarbimist oluliselt muutnud ei meil ega mujal. Tegelikult mõjutavad tarbimisotsuseid esmajoones kultuur, inimeste arusaamade muutused tervislikkuse osas, muud aktiivse tegevuse võimalused, stressi hulk ja hakkamasaamine eluga.

Avalikkusele tuuakse välja arve, kuidas alkoholitarbimine kasvab, aga vaatamata, mis toimub erinevate kategooriate sees. Jah, tänu kõrgetele maksudele on Eestis õlu palju kallim kui enamikes Euroopa riikides. Õlle tarbimise maht ei ole teisalt aastatega oluliselt muutunud, olles pikemaajalise trendina pigem väikeses languses.

Õlletarbimist lähemalt analüüsides näeme, et oluliselt on kasvanud alkoholivaba õlle kategooria, mis tähendab, et tarbijad teevad järjest enam terviseteadlikke valikuid. Lisaks ühiskondlikele trendidele on selle taga ka Eesti õlletootjate teadlik tegevus alkoholivabade valikute esiletõstmiseks.

Vaadates Eesti alkohoolsete jookide turgu laiemalt, on samuti näha muutusi, mis üksikuna võttes on aastase lõikes pigem marginaalsed, kuid pikema perioodi peale kandes siiski olulised. Seda nii erinevat tüüpi alkohoolsete jookide tarbimises kui ka näiteks brändieelistustes. Mingil ajal oli trendijoogiks rumm, seejärel džinn või roosa vein. Selleski pole mõjutajaks mitte regulatsioon, vaid muud kultuurilised ja ühiskondlikud arengud.

Alkoholivabad õlled-siidrid

Üks viimaste aastate selgeid suundumusi on täiesti uue kategooria esiletõus, mis veel kümmekond aastat tagasi oli sisuliselt nišivaldkond. Need on alkoholivabad õlled, siidrid ja ka long dringid, kõik varasemalt selgelt alkoholiga seostatud joogid. Eestis on aasta keskmiselt kuus kuni seitse protsenti kogu tarbitavast õllest alkoholivaba. Ja suvisel tarbimise tippajal ulatub osakaal kümnendikuni.

Loe rohkem:  Rein Munter: olmevee kvaliteedile mõeldes | Arvamus

Sarnane trend on täheldatav mitmes teiseski Euroopa riigis, sh nn traditsioonilistes õllemaades nagu Tšehhi, Slovakkia, Saksamaa ja Holland. Euroopa Liidu üleselt alkoholivabade õllede tarbimise analüüsi tehtud pole, küll aga on üsna hiljutine analüüs aastast 2022, mis vaatleb kategooriana alkoholivabasid ja madala alkoholisisaldusega õlut. Selle kohaselt oli nende osakaal kogu EL-i õlleturust kaheksa protsenti, rahas mõõdetuna seitse miljardit eurot.

Nii Euroopas tervikuna kui ka meil Eestis tähendavad need arvud, et tarbimise ja turutrendide vaatest on vaid loetud aastatega tekkinud selge alkoholivabade õllede ning ka teiste lahjade alkohoolsete jookide turg.

“Praegu on tarbijate nõudluse ja joogitööstuste tootearenduse tõttu igal inimesel on väga lihtne loobuda alkoholi sisaldavast tootest.”

Veel möödunud kümnendi alguses oli alkoholivaba õlu pigem sunnitud alternatiiv, n-ö autojuhi jook ja valikus oli heal juhul üks-kaks erineva tootja toodet. Praegu on tarbijate nõudluse ja joogitööstuste tootearenduse tõttu igal inimesel on väga lihtne loobuda alkoholi sisaldavast tootest ja valida sobiv alternatiiv.

Tootjad nii meil kui ka mujal Euroopas, sh eelviidatud traditsioonilistes õlleriikides, on mõistnud, et on olemas tarbijate nõudlus alkoholi mittesisaldavate toodete järele, muutmata samal ajal brändieelistust.

Tarbija teadlikkuse tõus

Selleks, et inimesel oleks valikut võimalikult lihtne teha, peab sellekohane info loomulikult ka temani jõudma. Et tervislikum alternatiiv oleks inimese teadvuses juba poodi minnes, ei saa me mööda reklaamist.

Kui tootja, sh ükskõik millises sektoris, jaoks moodustab tootegrupp kuni kümnendiku kogumüügist, siis on igati loogiline ka oma toote/brändi tutvustamine. See on puhtalt äriline kaalutlus, millest tuleneb ka soov ja vajadust toodet reklaamida. Nagu eelnevalt viidatud, Euroopa Liidu üleselt on tegu arvestatava, seitsme miljardi euro suuruse turuga.

Kahtlemata on suur osa alkoholivabade õllede osakaalu kasvu taga näiteks Saksamaal suurte spordialade televaadatavus. Ülipopulaarse laskesuusatamise eliitsarja, maailma karikavõistluste suursponsor on alates 2008. aastast õlletootja Erdinger oma alkoholivabade õlledega. Selle sponsorluspaketi, tänu millele on antud tootja reklaamid iganädalaselt ka kümnete tuhandete Eesti silmapaaride ees, rahaliseks väärtuseks hinnatud 1,2 miljonit eurot aastas. Samamoodi on tootjad oma alkoholivabade õlledega teiste spordialade selja taga alates jalgpallist kuni vormel-1 sarjani.

Loe rohkem:  Mihkel Annus: vajame eeskätt energiadebatti, mitte tuumadebatti | Arvamus

Leedu näide

Eestis on viimasel ajal reklaamiseadusest rääkides viidatud Leedule, kus 2018. aastal keelati lahjade alkohoolsete jookide reklaam kõikjal välja arvates müügikohtades (kangeid alkohoolseid jooke ei tohtinud reklaamida juba varem). Demagoogiliselt kõlab argument, et alkoholivabade toodete reklaam tekitab inimestes segadust ja segiajamist alkoholireklaamiga.

Diskussiooni, kas alkoholireklaami karmid piirangud peaksid laienema ka alkoholivabale õllele, tuleb Eestis pidada ausalt ja ühiskonnaga manipuleerimata.

Leedu näite juurde on põhjust tuua sealne õlletootjate ja järelevalveorgani NTAKD kohtuvaidluse lahend, kus Leedu ülemkohtu kohtukolleegium kinnitas selgesõnaliselt, et alkoholivabade toodete reklaam oli arusaadav kui alkoholivaba toote reklaam ega tekitanud inimestes tahtmist tarbida sarnase välimusega alkohoolseid jooke. Kohus tõi ka välja, et tunnistades alkoholivabade jookide reklaamid alkoholireklaamiks, tekib otsene vastuolu alkoholireklaami põhimõttega, kuna võtab tootjalt võimaluse reklaamida alkoholivabasid jooke.

Alkoholivabade õllede-siidrite müügid kasvavad, ennekõike hooajaliselt, kõikjal Euroopas ja ka Eestis. Seega kokkuvõttes: mida rohkem jõuab inimeste teadvusesse, et alkoholivabad joogid on valikus ja heaks alternatiiviks nii seltskonnas kui ka kodus tarbides, seda suurem on mõju üldiste tarbimistrendide ja -kultuuri muutuseks. Tervislikuma elustiili eelistamist peaks toetama võimalikult paljudel tasanditel soodustatavad huvi- ja sporditegevused ning positiivsed eeskujud.

Kokkuvõttes võib öelda, et Peeter Võrk väidab oma artiklis, et alkoholireklaami debatis ei tohiks ühiskonnaga manipuleerida ning tuleks arvestada iga inimese enda vastutustundega. Ta rõhutab, et alkoholireklaam peaks olema aus ja ausalt esindama toodet, mitte manipuleerides tarbijate arvamust. Võrk usub, et vastutustundetu reklaam võib olla kahjulik ja seetõttu peaksid reklaamitegijad ja tarbijad endale teadvustama selle tagajärgi. See on oluline arutelu teema, mis vajab tähelepanu ja arutelu, et luua tervislikum ühiskondlik keskkond.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga