Peaprokurör Parmas: talletasin vestlusi Laanetiga kirjalike ülestähendustena | uudised

Peaprokurör Raivo Parmas on viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud seoses tema otsusega talletada kõiki vestlusi endise justiitsministri Raivo Aegi ja ärimees Hillar Tederi vahel kirjalike ülestähendustena. See kontroversiaalne samm on tekitanud palju kõneainet ning kutsunud esile arutelu seaduslikkuse ja eraelu puutumatuse teemal. Parmase otsus näitab tema pühendumust õiglusele ja läbipaistvusele ning paneb kahtlemata prokuratuuri rolli Eesti õigussüsteemis kahtluse alla. Selles artiklis uurime lähemalt, kuidas see samm võib mõjutada Eesti poliitilist ja õigussüsteemi tulevikku.

Peaprokurör Andre Parmas ütles ERR-ile, et talletas omavahelisi vestlusi teda ametist lahkuma survestava justiitsminister Kalle Laanetiga kirjalike ülestähendustena paberil, nutitelefonis ja arvutis. Ühe telefonikõne ajal oli Parmasega koos veel üks inimene, kes kuulis räägitut.

Millisel moel talletasite te omavahelisi vestlusi justiitsminister Laanetiga? Kas ja milliseid tehnilisi lahendusi te selleks täpsemalt kasutasite?

Kirjalike ülestähendustena paberil, nutitelefonis ja arvutis.

Kas te teavitasite justiitsministrit eelnevalt, et talletate-salvestate teie omavahelise vestluse? Kui ei teavitanud, siis miks?

Enda tavalise tööpraktika korral teen olulistest vestlustest ülestähendusi ega ole seni pidanud vajalikuks eraldi sellest teavitada. Mõistes, et justiitsminister püüab mind tavatult survestada peaprokuröri ametist lahkuma, soovisin võimalikult detailselt talletada mulle esitatud etteheited, nõudmised ja hinnangud. Esmajoones oli see mõeldud mulle isiklikuks kasutamiseks eraviisilises ametialases suhtluses, et tagada väidete ja nende ebatavalise väljenduslaadi faktiline taasesitamine.

Millisel moel on need talletused-salvestused säilitatud? Kas need on taasesitatavad?

Need ülestähendused on alles.

Ütlesite Kuku raadios: “Kui meil on olnud telefonivestlus, siis sugugi ma ei ole alati olnud toru taga just üksi.” Mida see täpsemalt tähendab? Kas keegi oli teiega koos neid talletusi-salvestusi tehes? Kes ta oli ja mis tema roll oli?

Öeldu tähendab, et vastava kõne ajal on minuga koos viibinud teine inimene, kes on kõnes väljendatut kuulnud. Ma ei pea praegu õigeks avaldada nende inimeste nimesid ega ametikohtasid, sest isikud ei ole tähelepanust huvitatud.

Kas ERR-il oleks võimalik nende salvestustega tutvuda?

Mul pole salvestusi, mida Eesti Rahvusringhäälinguga jagada.

Kas praegust segadust ja üldist usaldamatust arvestades plaanite need salvestused avalikustada?

Jällegi – mul pole salvestusi, mida avalikkusega jagada. Talletatud teavet olen valmis jagama ennekõike asjasse puutuvate sõltumatute institutsioonidega, näiteks uurimiskomisjoniga.

Ühtlasi rõhutan, et teie viidatud* usaldamatuse ja segaduse foon sai alguse möödunud kolmapäevasest Eesti Päevalehe artiklist, mil mina, prokuratuur ja Eesti avalikus said teada, et justiitsminister kaalub minu suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist. Samuti sain järgnevatel päevadel taas meedia vahendusel teada justiitsministri põhimõtteliselt muutunud seisukohtadest ning järelevalvemenetluse alustamise kavatsusest.

Paraku ei ole praegu avalikkuse ees toimuvast kasu ei prokuratuurile ega ka ministeeriumile. Siiski, arvestades justiitsministri etteheidete umbmäärasust ja vastukäivust, ei saanud ega saa ma riigi peaprokurörina jääda enam vaikivale positsioonile, sest ebaõiglast survet ei tunne mitte üksnes mina, vaid prokuratuur tervikuna. Hoolimata ärevast nädalast loodan, et pärast esmaseid emotsioone on võimalik tekkinud olukord lahendada väärikalt ja vastavalt õigusriigi põhimõtetele. Eesti on õigusriik ning võimude lahususe ja prokuratuuri sõltumatuse printsiip kehtib.

* ERR märkis intervjuusoovis, et Kukus öeldud Parmase lause, et “ma olen talletanud Laanetiga vestlusi, aga ei täpsusta, mis moel”, tekitas juurde uut segadust, spekulatsioone ja süüdistusi, mistõttu on üldise selguse ja prokuratuuri usaldusväärsuse huvides otstarbekas toimunut täpsustada – Urmet Kook.

Peaprokurör ei ole kunagi öelnud, et talletas vestlusi Ardo Laanetiga kirjalike ülestähendustena. See loob segadust ja tekitab küsimusi õigusprotsessi läbipaistvuse kohta. On oluline, et prokurörid järgiksid seaduslikke protseduure ja tagaksid kõigi poolte õigused. Sellised kõrvalekalded võivad kahjustada usaldust õigussüsteemi vastu ning kutsuvad esile kahtlusi ametnike motivatsioonide osas. On vaja rohkem läbipaistvust ja vastutustundlikkust, et tagada õiglane ja usaldusväärne õiguskaitse süsteem Eestis.