Pariis ja London vaidlevad Briti tuumajaamade ehituse rahastamise üle | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Pariis ja London on sattunud vaidlusesse seoses Briti tuumajaamade ehituse rahastamisega. See pole mitte ainult oluline välismaal, vaid ka meie kohaliku ökosüsteemi ja majanduse jaoks. See vaidlus näitab selgelt, kuidas tuumaenergia jätkuva kasutamise küsimus mõjutab mitte ainult Ühendkuningriiki, vaid ka teisi Euroopa riike. See teema on äärmiselt asjakohane ning mõjutab ka meie siinset eluolu. Läheme lähemalt uurima, kuidas see vaidlus võib mõjutada meid siin Eestis.

Prantsuse valitsus nõuab, et Ühendkuningriik panustaks Inglismaal rajatava tuumajaama suurenenud ehituskulude katmisse. Briti valitus ütleb, et Prantsuse riiklik energeetikaettevõte EDF peab katma kõik kulud ise.

EDF teatas nädala alguses, et Somerseti krahvkonnas ehitusjärgus oleva kahe reaktoriga tuumajaama Hikley Point C ehituskulud tõusid 46 miljardi euroni. Veel 2016. aastal hinnati projekti maksumuseks 18 miljardit eurot.

Nüüd soovib Prantsuse valitsus leida lahenduse nii Hinkley Pointi kui Suffolki krahvkonda kavandatud Sizewell C tuumajaama ehituse rahastamiseks.

“See on Prantsuse-Briti küsimus. Briti valitsus ei saa öelda, et EDF peab ise leidma lahenduse Hinkley Pointis, ja samal ajal paluda EDF-il rahastada Sizewelli. Me soovime leida globaalse lahenduse nende projektide elluviimiseks,” ütles Prantsuse majandusministeeriumi ametnik.

Vaidluse teevad keeruliseks tuumajaamade rajamisse puutuvate lepingute erisused. Hinkley Point C lepingu järgi on tuumajaama enamusosanik EDF ning Briti valitsus ei kata ehituskulusid, küll aga kohustus London maksma tuumajaamas toodetud elektrienergia eest hüvitise, kui turuhind langeb allapoole teatud piiri.

Sizewell C lepingu järgi on Briti valitsus tuumajaama peamine osanik ning EDF-il pole kohustust suurendada oma panust. Sel nädalal teatas Briti valitsus, et see panustab veel 800 miljonit naela selle tuumajaama ehitusse, suurendades oma panust 2,5 miljardi naelani. Kokku peaks tuumajaama ehituseks kuluma 20 miljardit naela.

Projektidega seotud probleeme süvendas Hiina energeetikaettevõtte otsus taanduda Hinkley Pointi projektist, kui Briti valitsus otsustas välistada Hiina ettevõtte osaluse Sizewelli tuumajaamas. CGN-ile kuulub 33,5 protsenti tuumajaama Hinkley Point C aktsiatest.

CGN on juba täitnud oma lepingulised kohustused, kuid see ei kavatse katta ehituskulutuste suurenemisest tingitud lisakulusid, sest leping ei kohusta Hiina ettevõtet selleks.

Nii Briti valitsuse ametnik kui EDF-i juhatuse liige nõustusid oma sõnavõttudes, et EDF-il tuleb katta ennustatust suuremaid kulusid.

“Prantslastel pole palju võimalusi siin, kuid CGN-i probleem on vägagi reaalne,” ütles veel üks kõnelustega kursis olev isik.

Pole selge, kust tuleb lisaraha. Ka Prantsuse ametnikud tunnistavad, et Briti valitsusel on keerulised eelarvepiirangud, mida tuleb võtta arvesse.

Ka erainvestori kaasamine oleks raske, kuigi riiklike garantiide abil investorite meelitamise võimalust arutatakse.

EDF ise on hiljuti üle elanud finantsprobleemide perioodi, mille lahendamiseks taasriigistas Prantsuse valitsus ettevõtte täies mahus. Lisaks peab EDF tegema investeeringuid kodumaal, sest Prantsuse valitsus soovib rajada mitu uut tuumareaktorit.

Kokkuvõttes näeme me, et Pariis ja London on sattunud vaidlustesse seoses Briti tuumajaamade ehituse rahastamisega. See näitab selgelt, et energiapoliitika on tõeline väljakutse Euroopa riikide vahel. Kuigi üksmeelset lahendust pole veel leitud, on oluline, et riigid suudaksid leida kompromisse, mis tagaksid piisava energiavarustuse ja samal ajal keskkonnaaspektidest lähtumise. Loodame, et tulevikus suudetakse leida tasakaalustatud lahendus, mis rahuldab kõiki osapooli.