Kirjandusloolane: Betti Alveri juures on veel väga palju avastamist | Kirjandus

2228781h7d51t24

Tere tulemast Eestisse! Kui olete kirjandushuviline, siis kindlasti peaksite avastama Betti Alveri rikkalikku kirjanduspärandit. Tema looming on jätnud sügava jälje Eesti kirjandusse ning tema juures on veel palju avastamist. Alveri tööd on täis emotsiooni, sügavust ja kaunilt konstrueeritud keelt. Tema panus Eesti kirjandusse on hindamatu ning tema väärtus on laialt tunnustatud nii Eestis kui ka välismaal. Olles üks olulisemaid kirjandusloolasi Eestis, on Betti Alver kindlasti avastamist väärt.

Jaanuari alguses nägi ilmavalgust uus Betti Alveri personaalbibliograafia “Betti Alver. Bibliograafia 1927–2022”, mis valmis Betti Alveri muuseumi, rahvusraamatukogu ja kirjandusmuuseumi koostöös.

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja, värskelt ilmunud bibliograafiale eessõna kirjutanud kirjandusloolane Kristi Metste sõnas “Deltas”, et bibliograafia on teejuht autori juurde. “Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi Betti Alveri, tema loomingu ja selle vastu, mida Betti Alverist senini kirjutatud on.”

Metste selgitas, et ühe bibliograafia koostamine on väga üksikasjalik ja detailne ettevõtmine. Olulisteks abimeesteks on erinevad andmebaasid ja kartoteegid. “Kui võetakse ette ühe autori, kirjaniku või teadlase bibliograafia koostamine, käiakse kõik need andmebaasid läbi,” rääkis ta.

Kirjandusloolase sõnul on bibliograafiate olulisus ühele riigile mõõtmatu. “Kujutame korraks ette, et meil ei oleks ühtegi bibliograafiat, meil ei oleks kuhugi kirja pandud, mis meil on avaldatud. Mis siis juhtuks? Me kaotaksime oma mälu,” rõhutas ta.

Tulevikku suunatud töö

Kuigi Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille juhataja Metste on, bibliograafiad ei koosta, tehakse Metste sõnul sealgi igavikulist tööd. “Kõik see, mille me oleme arhiivi kogunud, mida me aina edasi kogume, on suunatud tulevikku, põhimõtteliselt määratud säilima igavesest ajast igavesti,” selgitas ta. Nii leiab kultuuriloolisest arhiivist meie esimeste kirjanike kui ka kaasaegsete autorite käsikirju ja arhiive.

Metste rääkis, et nende inimeste ja institutsioonide materjalidesse, mis kultuuriloolisesse arhiivi jõudnud on, suhtutakse võrdselt. Küll aga pandi arhiivi loomise algaegadel paika põhimõte, et kultuurilooline arhiiv kogub, säilitab ja uurib eesti kultuuriloos oluliste isikute ja institutsioonide arhiive.

Loe rohkem:  Gustav Suitsu luulepreemia pälvis Aliis Aalmann | Kirjandus

“Siit tekib küsimus: mis on oluline? Vastus sellele sõltub, millisest perspektiivist me Eestimaale ja Eesti inimestele vaatame. Kui mõtleme, kui vähe on eesti keelt kõnelevaid inimesi, võiksime sellele küsimusele vastata, et kõik inimesed on olulised, kõigi inimeste arhiivid on olulised, kui on tegemist kirjutavate, loovate inimestega, tuleks kõigile oma bibliograafia koostada, aga piirid tulevad ette. Me ei saa paratamatult kõike kokku koguda, meil ei ole selliseid hoiukohti, ja ma kardan, et tuleviku põlvkonnad upuvad selle materjalihulga sisse ära,” rääkis Metste.

“Mingil ajaperioodil, eriti nõukogude ajal, tegutsesime rohkem kui eesti kirjanduse keskarhiiv, me kogusime hästi palju kirjanike materjale, aga kui nüüd kirjandusteaduse ja kultuuri uurimise piirid on laienenud ja on hakatud huvi tundma tavalise inimese argielu ja muu niisuguse vastu, oleme hakanud koguma ka sellist arhiivimaterjali. Peaasi kui on teada, kes on materjali autor, kus on selle materjali tekkekoht ja mis ajal on see kogutud ja loodud,” lisas kultuuriloolise arhiivi juhataja.

2228781h7d51t24

Huvi Alveri vastu pole raugenud

Kirjandusloolase sõnul näitavad Betti Alveri sünniaastapäeva paiku toimuvad kirjanduspäevad ja uusväljaannete müüginumbrid, et Alveri vastu tuntakse endiselt huvi. Metste sõnul on bibliograafia abivahend Betti Alveri tundmaõppimiseks.

“Loomulikult loodavad selle väljaandjad, et see virgutab huvi Betti Alveri vastu veelgi. Kui on abivahend, kust saab leida, vaadata, uurida, mida Betti Alver on kirjutanud, mis on tema kohta on kirjutatud, siis kindlasti selgub, mis veel on uurimata, mis vajaks uurimist,” arutles Metste.

Betti Alveri kuvand erinevatel ajastutel

Tsaariajal sündinud ja kaks maailmasõda üle elanud Alveri kuvand on kirjandusloolase sõnul pidevas muutuses olnud.

“Teda represseeriti, ta pidi nõukogude perioodil kaua aega vaikima, sest teda ei avaldatud luuletajana, siis tema suurejooneline tagasitulek 1960. aastate alguses – see tohutu kuulsus, need ülistuskõned, mis kirjutati, riiklik tunnustus, mis hakkas tulema elu lõpu poole,” loetles Metste, kelle sõnul võib meie kultuuris ka Betti Alveri müüdist rääkida. “Teda ongi kujutatud kui suurt kannatajat,” nentis ta.

Loe rohkem:  Otseülekanne homme: emakeelepäeva konverents "Rikka eesti keele mur(d)ekohad" | Kirjandus

Betti Alveriga käib kaasas ka Heiti Talviku müüt. “Heiti Talvik oli Alveri esimene abikaasa, kes vangistati, Siberisse viidi ja seal ta suri. Tohutult dramaatiline ja traagiline elukäik,” rääkis Metste.

Betti Alver suri 1989. aastal. Pärast kirjaniku surma on tema uurimisel väga palju toimunud, märkis Metste. 2003. aastal ilmus Betti Alveri kauaaegse uurija ja väga hea tundja Karl Muru monograafia Betti Alverist, 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri muuseum, 2007. aastal ilmus koguteos “Betti Alver. Usutlused” ja 2015. aastal ilmus Betti Alveri kirjavahetus tema teise abikaasa Mart Lepikuga.

“Betti Alveri muuseum on olnud Betti Alveri uurimise tõeline lipulaev – seal on muuseumi eluea jooksul tehtud mitu uut ekspositsiooni. Viimase ekspositsiooni tegemise ajal, aastatel 2015-2016, tõi muuseum jälle Alveri juurde uusi inimesi, mis tähendas seda, et Alverit hakati vaatama natuke uuemast vaatenurgast ja selle ekspositsiooni tegemine andis tõuke uue filmi loomiseks, mis on siis Enn Lillemetsa autorifilm “Ilmauks on irvakil”, mis sai väga hea vastuvõtu osaliseks. Nii et tohutult palju on juhtunud ja toimunud Betti Alveri lähemaks tundmaõppimiseks, aga siiski ei ole kõik veel avastatud,” rääkis Metste.

Betti Alveri panus Eesti kirjandusse on hindamatu ning tema elu ja loomingu uurimisel on veel palju avastamist. Tema luule ja proosa on jätnud sügava jälje Eesti kirjanduskultuuri ning tema mõjukus ulatub kaugemale tema eluajast. Alveri kirjanduslik pärand pakub rikkalikku ja mitmekülgset materjali kirjandusloolastele ning tema elulugu avab huvitavaid perspektiive tema loomingule. Ta on kindlasti üks olulisemaid kirjanikke Eesti kirjandusajaloos, kelle tähtsust pole veel täielikult hinnatud. Tema juures on veel palju avastamist, mis aitab paremini mõista Eesti kirjandusmaastikku ja kultuuripärandit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga