Paljudes piirkondades talivili ikaldus | Eesti

Eestis on talivili olnud oluline osa põllumajandusest ja toidutootmisest juba aastaid. Siiski on viimasel ajal mitmetes piirkondades täheldatud talivilja ikaldumist, mis on tekitanud muret nii põllumeestele kui ka tarbijatele. See probleem on seotud kliimamuutustega ja nõuab kiiret tegutsemist ning innovaatilisi lahendusi, et tagada talivilja jätkuv kasvamine ja tootmine Eesti põllumajanduses. Selles artiklis uurime lähemalt, mis on põhjustanud talivilja ikalduse Eestis ning milliseid meetmeid on võimalik võtta selle probleemi lahendamiseks.

Paljudel põllupidajatel tulev tänavu leppida talivilja ikaldumisega, sest madalate miinuskraadide ajal oli põldudel lumikate õhuke ning seetõttu võivad kõige enam olla kahjustatud taliodra- ja rapsipõllud.

Kuigi hinnangut selle kohta, kuidas talivili on talve üle elanud, on veel vara anda, on siiski juba näha, et paljudes piirkondades on talivilja põllud saanud ulatuslikke külmakahjustusi, ütles ERR-ile Maaelu Teadmuskeskuse õlikultuuride teadur Lea Narits.

“Praegi on seis õlikultuuride põldudel üpriski nutune, ma just sõitsin risti läbi Eesti – Mustveest Pärnuni ja tee ääres oli näha üpriski palju põldusid, mis olid ikka täiesti surnud taimikuga,” rääkis Narits.

Võrumaal tegutseva Jaagumäe talu põldudele külvati möödunud aasta sügisel talivilja rohkem kui tuhandele hektarile. Kauaaegse põllumehe Marti Timmi sõnul on kahjustada saanud need põllud, kus lund on olnud vähem.

“Talvised lume äraminekud oli erinevad, -20 kraadi külma on ikka see, mida raps enam hästi ei talu ja talioder ei talu ja kõik sõltus sellest, kuidas kuskil lund oli. Tavaliselt on Võru ümbrus suht lumevaene koht ja nii ongi need rapsi- ja taliodrapõllud, mis Võru lähistel olid, juba kahjutada saanud, aga nüüd see praegune palja maa öine ja päevase temperatuuride vahe –  see on selgumata, palju see juurestikule mõjub,” rääkis põllumees.

Õlikultuuride teaduri Lea Naritsa sõnul kahjustab talivilja taimi pikka aega kestev miinus- ning plusskraadide kõikumine.

“Just sellised ilmad, nagu meil siin nädal aega on olnud, et päeval on plussid – pluss kuus, mõnel päeval isegi pluss kaheksa, ja ööd on ikka külmad, siis see liigutab mulda ja rebib neid juuri katki, nii et võib-olla eemalt vaadates selline ilus roheline taim on lähemalt vaadates juba katki murtud ja rebitud ja ka temast ei saa enam asja,” selgitas Narits.

Naritsa sõnul on tänavune talv olnud pigem erand.

“See oli juba teine selline talv minu kolmekümneaastase ajaloo jooksul, mis nii hullusti taimiku ära võtab. See on ikka erakordne. Ma loodan, et selliseid talvesid väga palju ei tule, sest muidu see talirapsi kasvatamine siin Eestis läheb kriitiliseks.”

Kokkuvõttes näeme, et Eestis on paljudes piirkondades taliviljakasvatus seisnud silmitsi ikalduse probleemiga. Kliimamuutustega kaasnevad äärmuslikud ilmastikuolud on põhjustanud saagikuse languse ning kahju põllumajandustootjatele. Oluline on arendada välja kohanemisstrateegiad ja tehnoloogilised lahendused, mis aitaksid talivilja kasvatamist jätkusuutlikumaks muuta ning kaitsta põllumajandussektorit kliimamuutuste negatiivsete mõjude eest. Ainult koostöös ja uuendusmeelsusega saame tagada, et Eesti põllumajandus suudab jätkuvalt toime tulla väljakutsetega, mida toob kaasa muutuv kliima.