Päästetud toidu kappide juures tuleb toidu pärast ette ka rüselusi | Eesti

Toidu raiskamine ja näljahäda on maailma suurimad probleemid ning Eestis on see probleem samuti aktuaalne. Kuid viimasel ajal on tekkinud uudne viis toidu raiskamise vähendamiseks- päästetud toidu kapid. Need kapid pakuvad tasuta toitu inimestele, kellel selleks napib võimalusi. Paraku aga on ilmnenud, et nende kappide juures tuleb ette ka rüselusi seoses selle üle, kes millal ja kui palju toitu saab. See teema tõstatab olulisi küsimusi toiduabist, vaesusest ja võrdsusest Eesti ühiskonnas.

Tartus on päästetud toidu jaoks kokku viis toidukappi, aga suurem osa saagist jagatakse laiali veel enne, kui see kappi jõutakse laduda. Hilisõhtutel ootab toidukapi juures tavaliselt paarkümmend inimest, kelle vahel on ette tulnud ka tõuklemisi.

Kell 23 tööpäeva hilisõhtul on Tartu turuhoone juurde kogunenud kümmekond inimest, et saada toidujagamisest oma osa.

“Siin on pidevalt tordid, maiustused, jogurtid. Kui on suur pere, siis on hea see abi. Mul on seitse last ja siis alati peale tööd tulen, võtan kui võimalik. Ma üksi kasvatan neid lapsi, mul valikut ei olegi. Siis tavaliselt võtangi suure kotiga, et jätkub järgmiseks nädalaks,” rääkis toidukapi kasutaja Irina.

Vabatahtlik Ave toob igal teisipäeva ja neljapäeva õhtul Tartu toidupangast toidukoorma, mis vastasel juhul läheks ära viskamisele.

“On hästi suur leibade-saiade ületootmine, mul on juba kolmandad jõulud siin vabatahtlikuna ja ikka on hästi suur kogus leiba-saiu. Ükski abivajaja ei jõua neid leibu-saiu ära süüa. Ja asi ei parane,” tõdes Ave.

“Täna oli vähem inimesi, vahel on hästi palju. Kui ma teen reklaami, siis tuleb väga palju inimesi. Ma ei julge teha väga palju reklaami. Kui on toitu vähe ja inimesi palju, siis juba läheb närviliseks,” sõnas ta.

Tartlane Märt hakkas päästetud toitu kapist võtma paar aastat tagasi, nüüdseks on temast saanud ka abiline toidu laialijagamises. Ta ütleb, et nii rahulikku õhtut pole ammu olnud.

“Praegu on väheks jäänud, aga siin oli küll täitsa intsidente. Vahel tehti küünarnukkidega tööd ja võetigi käest ära,” rääkis Märt, et mõnikord on toidukapi juures ette tulnud ka konflikte.

“Hästi kasulik on toitu jagades käest-kätte jagada. Kui on palju inimesi ja vähe toitu ja sa paned toidukasti maha, siis kõik tahavad seda toitu saada. Siis on sellist kehaga tõuklemist. Selleks me olemegi toidujagajad, et seda võimalikult viisakalt, inimlikult korraldada, et saaks parimal viisil toit jagatud inimesteni,” rääkis Ave.

“Meie ei tegele abivajajatega, meie teema on keskkkonnasäästlikkuse arendamine. On siin igasuguseid inimesi ja mul on hästi suur rõõm näha, kui inimesed on tänulikud ja rõõmsad. Inimesed on hästi koostööaltid ja kõik tahavad koostööd teha. On igasuguseid inimesi,” lisas ta.

Sarnaselt tegutsetakse toiduraiskamise vastu ka Tallinnas. Sealset kolme toidukappi haldab ettevõte, kes erinevalt Tartust küsib klientidelt 10 eurot kuutasu.

“Me usume, et ka kliendil peab olema süsteemi panus ja tasu maksmine tagab ka vastutuse poole. Kui kapis on toitu, siis enamasti seal kapi juures on ka vabatahtlik, kes jälgib seda, kui palju sealt inimesed kaupa võtavad,” rääkis Fudloopi asutaja Tarmo Seliste.

Tartus tegutsetakse toidujagamisel kodanikualgatuse põhimõttel ning sellega on seotud umbes 30 vabatahtlikku.

“Sellel aastal ka võtsime palju uusi vabatahtlikke tööle ja koolitame ja arendame neid ja anname nippe-nõkse, kuidas rahvahulgaga paremini hakkama saada,” ütles Ave.

In conclusion, the issue of food rescue cabinets in Estonia has brought attention to the increasing problem of food insecurity and the need for greater access to affordable and nutritious food. While the initiative to provide free food to those in need is commendable, it has also highlighted the underlying societal issues of poverty and inequality. It is important for the government and communities to work together to address the root causes of food scarcity and implement sustainable solutions that ensure everyone has access to an adequate food supply. Additionally, it is crucial to promote education and awareness about food waste and the importance of sharing resources to build a more equitable society.