Ornitoloog: hanede heidutusjahiga kannatavad ka teised linnud | Loodus

Tere tulemast Eestisse! Siin on Ornitoloog, kes väidab, et hanede heidutusjaht mõjutab ka teisi linde. Olles tuntud oma rikkaliku loodusmaastiku ja rikkaliku linnustiku poolest, on see uudis kindlasti ka teiste linnusõprade jaoks oluline. Ornitoloogi sõnul võib hanede jahtimine mõjutada mitte ainult hanepopulatsiooni, vaid ka teisi linde, kes jagavad samu elupaiku. See teema on põhjalikult uurimist väärt ning võib anda olulist teavet selle kohta, kuidas kaitsta Eesti linnustikku ja loodust tervikuna. Loodame, et see uudis paneb teid mõtlema meie loodusele ja selle säilitamise olulisusele.

Pärast paariaastast vaheaega plaanib riik taas lubada haneliste kevadist heidutusjahti. Ornitoloogi sõnul ei too see aga pikaajalist kasu ning kannatavad ka teised linnud.

Eesti Ornitoloogiaühingu liigikaitse ekspert ja Eesti Maaülikooli ornitoloog Ivar Ojaste rääkis “Vikerhommikus”, et heidutusjahi eesmärk on hanesid eeskätt viljapõldudelt eemale peletada. “Küsimus on selles, kui tõhus see on,” lausus ta.

Paar aastat tagasi tehtud uuring näitas tema sõnul, et heidutusjaht ei erine oma tulemuslikkuse poolest oluliselt teistest heidutusvahenditest. Ojaste sõnul tuleb aga arvestada ka eetika poolega, sest heidutusjaht ei ole tavaline jaht. “Seda tehakse pesitsuseelsel ajal, mis ei lähe üldiste eetiliste tõekspidamistega kokku,” lausus ta.

Ojaste rääkis, et kuigi hirmutada tahetakse hanesid, siis kannatavad ka teised, haruldasemad linnud, kes pesitsevad samuti põldudel. “Selle üle on palju vaieldud. Teaduskirjandus ütleb, et üks meede iseenesest ei ole lahendus, vaid erinevaid meetmeid tuleb kombineerida ja seda ka seetõttu, et leida ühiskonnale vastuvõetavad meetmed,” rääkis ta.

Näiteks on üks võimalus hanesid mööda põldu taga ajada. Selle jaoks võib palgata inimese, kes mööda põlde kappab ja seda tööd teeb. Ojaste sõnul näitavad ettevaatlikud arvamused, et kui inimene palgata seda tööd tegema, siis see tasub end ära ja saagikadu on väiksem.  

Hinnanguliselt on Eestis aprillikuus korraga pool miljonit hane. Eestisse saabuvad nad tavaliselt aprillis ja kui kuu esimestel nädalatel neid hirmutada, võib see Ojaste sõnul kasu tuua küll. “Siis võib hirmutamisest piisata paari nädala jooksul ja nad õpivad ära, kus on hea ja turvaline olla ning kus mitte,” ütles ta.

Jaht pole kahjustuste vältimiseks Ojaste sõnul hea lahendus. Seda seetõttu, et isegi kui ühel kevadel jääb hanede populatsioon väiksemaks, näiteks võetakse 500 kuni 1000 hane ära, suudavad linnud kaotust väga edukalt kompenseerida läbi populatsioonisiseste mehhanismide. “Võib juhtuda hoopis nii, et lastud 500–1000 hane asemel on meil sügisel hoopis 1500 hane ehk siis tuleb mõista ka ökoloogilisi aspekte,” selgitas ornitoloog.

Tema soovitab probleemile läheneda komplekselt. Üks võimalus on hanede eesmärgipärane hirmutamine, et suunata neid märgadele rohumaadele, poldritele. “Nad õpivad üsna kiiresti ära, et põldudel piisavalt süüa ei saa ja tõhusam on jääda rohumaadele,” rääkis ornitoloog. Hirmustamiskordi peab olema aga vähemalt kolm-neli-viis korda päeva jooksul.

Rohumaa on küll toitainetevaesem, aga päeva varud saavad haned seal taastatud. Selline käsitlus võimaldaks hanede ettevalmistust edasi rändeks tagasi tõmmata ehk nad lähevad rändele väiksemate energiavarudega. Jõudes väiksemate energiavarudega pesitsusalale, on üsna suur tõenäosus, et nad ei suuda pesitseda nii edukalt kui varem ja seeläbi on võimalik probleemi pikaajaliselt leevendada.

See meede ei too aga kohest nähtavad tulu, sest haned on pika elueaga linnud: nad võivad elada rohkem kui kümme aastat. “Kui populatsiooni sihiteadliku majandamisega ei tegeleta, siis tulemus lükkub järjest kaugemale tulevikku,” lausus Ojaste.

Viimati lubas riik kevadist hanejahti 2021. aastal. Toona viis ornitoloogiaühing asja kohtusse murega, et heidutusjahi käigus võivad viga saada ka haruldasemad linnud. Otsuse langetamiseni võttis kohus hanelised esialgse õiguskaitse alla ning lõpliku lahendit ei sündinudki – vaidlus rauges pärast seda, kui jahiks määratud aeg läbi sai.

Kokkuvõttes võib öelda, et hanede heidutusjaht mõjutab mitte ainult hanesid, vaid ka teisi linde. Ornitoloogide uuringud on näidanud, et püsivad jahitegevused võivad tekitada stressi ning muuta lindude käitumist ja pesitsemist. Seetõttu on oluline leida tasakaal inimeste huvide ja looduse vahel ning kaaluda hoolikalt selliste jahipraktikate jätkamist. Loodus ja linnud vajavad meie kaitset ning arusaamist nende elukeskkonnast ja vajadustest.