Kalda: kutsume inimesi keldrites talvituvaid nahkhiiri üle lugema | Elu

1700245hb355t24

Tere tulemast Kalda külla, kus me kutsume kõiki huvilisi keldrites talvituvaid nahkhiiri lugema! See ainulaadne kogemus annab võimaluse saada lähemalt tuttavaks nende imetajate elustiili ja olulisusega meie ökosüsteemis. Meie eesmärk on edendada teadmisi ja hoolivust naaberkeldrites elavate liigikaaslaste suhtes ning kutsuda üles nende kaitsmisele. Olgu teadlased, looduskaitsjad või lihtsalt loodusearmastajad – kõik on teretulnud meiega ühineda ja anda oma panus nahkhiirte kaitsele ja uurimisele. Tulge avastage koos meiega Kalda keldrite salapärast maailma!

Eesti Terioloogia Selts ja Keskkonnaagentuur kutsuvad inimesi üles lugema üle keldrites talvituvad nahkhiired. Kui nahkhiire liiki ise määrata ei oska, võib loomast ka ühe pildi teha, aga liigne pildistamine võib häirida nahkhiire talveund.

“Kirja tuleks panna kõik nahkhiired, keda inimesed oma keldrites näevad,” ütles Eesti Terioloogia Seltsi esimees Oliver Kalda. “Kui nahkhiire liigis ollakse kindel, siis temast pilti tegema ei pea. Kui liiki ise määrata ei oska, võib nahkhiirest välguga ühe pildi teha ja selle meile saata. Aga pikalt ja palju pilte teha ei tasu, sest see häirib nahkhiire talveund. Me ei pääse ise inimeste kodukeldritesse ja need on ka nii hajali, et ajakulu oleks tohutu.”

Kalda sõnul ei ole kahe Eestis elava nahkhiire liigi eristamine väga keeruline. Põhiliselt kohtab kodukeldrites põhja-nahkhiirt ja pruun-suurkõrva. Põhja-nahkhiirel on lühikesed mustad kõrvad, kahevärviline seljakarv, lai must nina ja beež või kollakaspruun kõht. Kaalub ta umbes kümme grammi.

“Tavaliselt on keldrites neid üks-kaks, harva kolm,” ütles Kalda. “Nahkhiir ei taha talvituda, kui läheb väga suureks miinuseks ja ei saa talvituda, kui temperatuur on väga kõrge. Nulli ja viie kraadi vahel on kõige parem.”

Loe rohkem:  Toataimed vajavad talvel madalamat temperatuuri | Elu

Eelmise aasta seire käigus avastati rekordarv nahkhiiri, kui ühes keldris talvitus kokku 11 põhja-nahkhiirt. Pruun-suurkõrvasid oli ühes keldris kümme, mis on veel haruldasem.

Eelmisel aastal oli vaatluse all 186 keldrit, 143 inimest käis neid vaatamas ja kokku leiti 419 nahkhiirt.” 200 põhja-nahkhiirt, 217 pruun-suurkõrva ja kahe puhul jäi liik määramata,” lisas Kalda.

Keskkonnaagentuur organiseeris sel teemal ka veebikoolituse, mis on internetist leitav.

Looduskaitseorganisatsioon Kalda innustab inimesi keldrites talvituvaid nahkhiiri üle lugema, aidates sellega kaasa nende populatsiooni jälgimisele. Nahkhiired mängivad olulist rolli ökosüsteemis, toitudes putukatest ja aidates seeläbi säilitada ökoloogilist tasakaalu. Nende elupaikade ja eluviiside uurimine aitab paremini mõista nende käitumist ning panustada nende kaitsele. Kalda algatus annab võimaluse ka tavalistel inimestel panustada nahkhiirte kaitsele ning osaleda keskkonnateadlikkuse tõstmises. See on oluline samm loodushoiu edendamisel Eestis.

See sissekanne postitati aastal Elu. Lisa järjehoidja püsilink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga