Opositsiooni esindaja riigikogu juhatuses võib jääda koalitsiooni otsustada | Eesti

2310522hc46bt24

Eestis valitseb poliitiline pinge, kui opositsiooni esindaja võib jääda riigikogu juhatuses koalitsiooni valikutest sõltuva olukorra keskele. See otsus seab kahtluse alla demokraatia terviklikkuse ja õigluse, kuid samas avab uksed võimalustele poliitilise konsensuse saavutamiseks. Eesti poliitiline maastik on muutumas keerukamaks ja huvitavamaks ning see võib kujuneda oluliseks hetkeks riigi tuleviku suunamisel.

Riigikogu opositsiooni kuuluvad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Isamaa ja Keskerakond võivad minna aprilli algul toimuvatele riigikogu aseesimeeste valimistele mitme kandidaadiga, mis tähendab, et riigikogu teise aseesimehe selgitamisel võib saada määravaks koalitsioonierakondade seisukoht.

Suurima opositsioonijõu EKRE esimees Martin Helme ütles reedel ERR-ile, et tema erakond kavatseb kindlasti oma kandidaadiga välja tulla: “Kindlasti paneme oma kandidatuuri üles!”

Helme välistas samas enda kandideerimise, kuna ta ei saaks teiste fraktsioonide toetust. “Ma ise ei kandideeri. On üsna selge, et teised fraktsioonid kõik on seda meelt, et nad ei taha kuidagigi mind aidata,” rääkis ta.

Küsimusele, kes võiks siis olla EKRE kandidaat ja kas see võiks olla kunagine riigikogu esimees Henn Põlluaas, vastas Helme, et variante on mitmeid, kuid otsust pole veel tehtud ja see nõuab arutelu fraktsiooni sees.

Suuruselt teise opositsioonijõu, Isamaa, esimees Urmas Reinsalu ütles samuti, et erakond pole veel selles küsimuses oma otsust teinud, kuid küsimusele riigikogu praeguse teise aseesimehe, Keskerakonnast Isamaasse üle läinud Jüri Ratase jätkamise kohta vastas ta: “Ma saan ainult niipalju öelda, et Jüri Ratas on opositsiooni esindajana teinud riigikogu juhatuses tasakaalukat ja head tööd. Aga eks otsustamise aeg tuleb varsti.”

Samas oli Helme üsna kindel, et Ratas kandideerib 4. aprillil toimuvatel juhatuse valimistel uuesti sellele kohale. “Laias laastus on juba kaks nädalat enne selge, et Isamaa paneb Ratase üles. Ratas käib praegu endale usinalt hääli kauplemas koalitsioonist, eelkõige Reformierakonnast. Pole selge, kui palju ta sealt saab, aga midagi saab,” rääkis EKRE esimees.

Loe rohkem:  Elron loodab ennetada Lätis uute Škoda rongidega tekkinud muresid | Eesti

Lisaks märkis Helme, et EKRE-l on kokkulepe Keskerakonnaga, mille fraktsiooni kuus saadikut toetaks samuti EKRE kandidaati. “Nii et laias laastus on meil 23 häält ja selle jaoks, et Ratas läbi läheks, peaks ta saama lisaks Isamaale koalitsiooni poolelt umbes kümmekond häält juurde,” tõdes EKRE esimees. EKRE fraktsioonis on 16 liiget, kuid seda toetab ka erakonnast lahkunud fraktsioonitu saadik Kalle Grünthal.

Isamaa fraktsioonis on kaheksa saadikut, kuid erakonnaga on liitunud ka kaks hiljuti Keskerakonnast lahkunud saadikut: Jüri Ratas ja Jaanus Karilaid. Samas ei ole teada, kelle poole kalduvad Keskerakonnast lahkunud Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu, kes pole soovinud ennast ühegi teise poliitilise jõuga siduda.

Keskerakonna kuueliikmelise fraktsiooni esimees Lauri Laats küll otsesõnu ei öelnud, et nende saadikud toetavad EKRE kandidaati, kuid samas välistas ta hääle andmise Ratasele. “Ma võin kindlasti öelda, et kui nad tulevad Ratasega välja, siis Jüri Ratas meiepoolset toetust ei saa,” ütles Laats reedel ERR-ile.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt valitakse juhatuse valimisel esmalt riigikogu esimees ning pärast seda samaaegselt kaks aseesimeest. Hääletusel kõige rohkem hääli saanud aseesimehe kandidaadist saab esimene aseesimees, suuruselt teise häältesaagi kogunud kandidaadist teine aseesimees.

Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna moodustatud koalitsioonil on koos erakonda vahetanud saadikutega riigikogus 65 häält, mis tähendab, et omavahelise koordineerimise korral suudaksid nad tagada koalitsioonile esimese aseesimehe koha, kuid lisaks ka piisavalt hääli endale sobivama teise aseesimehe kandidaadi võiduks.

Riigikogu praeguse juhatuse valimisel 10. aprillil 2023 sai Lauri Hussar (Eesti 200) 59 ja Martin Helme 20 häält. Aseesimeeste valimisel said Toomas Kivimägi (Reformierakond) 56 ja tollal Keskerakonda kuulunud Jüri Ratas 27 häält. Kolmanda tulemuse sai 17 häälega Martin Helme, kes valituks ei osutunud.

Loe rohkem:  Saaremaa vald tahab Tehumardi monumendi alles jätta, aga hauakivid ära viia | Eesti

Kokkuvõttes võib öelda, et opositsiooni esindaja riigikogu juhatuses võib jääda koalitsiooni otsustada on oluline samm Eesti poliitilises maastikus. See näitab avatust erinevate vaadete ja arvamuste suhtes ning võimaldab opositsioonil olla kaasatud olulistesse otsustesse. Selline lähenemine võib aidata kaasa demokraatia tugevdamisele ning poliitilise süsteemi avatumaks muutmisele. Samas tuleb tagada, et opositsiooni esindajal oleks piisavalt võimu ja ressursse, et tõhusalt esindada oma seisukohti ja kaitsta kodanike huve.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga