Õpilasi kõnetavad nii ajakirjanikutöö eripärad kui ka sõja propagandavõtted | Meediataip

Tere tulemast Eestisse, kus õpilasi kõnetavad nii ajakirjanikutöö eripärad kui ka sõja propagandavõtted. Meediataip on ülioluline oskus, mis aitab meil mõista, kuidas meedia meie maailmapilti kujundab. Ajakirjandus on võimas vahend, mis mõjutab meie arusaamu ja käitumist. Selles kiiresti muutuvas maailmas on oluline osata eristada tõde valest ning olla teadlik erinevate propaganda võtete kasutamisest. Õpilastele õpetatakse, kuidas olla teadlikud ja kriitilised meedia tarbijad ning kuidas ise ajakirjandust tegema õppida.

ERR-i ajakirjanikud jagasid sügistalvel noortele taas meediatarkust. Õpilasi huvitasid sõjas kasutatavad propagandavõtted, valeuudiste märkamine ja tehisintellekti loodud piltide-videote tuvastamine. Samuti uurisid nad ajakirjanikutöö ja erameediamajade ärimudelite kohta ja kõnelesid sügisesest pommiähvarduste lainest kui desinformatsiooni näitest.

Narva Gümnaasiumi külastanud ERRi Narva korrespondent Jüri Nikolajev tõi välja, et kuigi peamiselt kasutavad sealsed lapsed info hankimiseks sotsiaalmeediat, nagu Facebooki, TikToki, Telegrami jms, teatakse siiski ka ERR-i.

“Kui küsida, mis on ERR, vastatakse kooris – uudised. Sestap rääkisin uudistetoimetuse tööst kooliraadio või koolilehe näitel. Et kui neil oleks koolis oma raadiosaade või koolileht, siis millised teemad oleksid koolilaste jaoks olulised, millised mitte ja mis kasu oleks koolimeediast õpilastele ja õpetajatele,” selgitas Nikolajev oma ettekande sisu.

Jüri Nikolajevi hinnangul on huvitav, et gümnasistid jälgivad Ukraina sõjauudiseid. “Arutasime, milliseid propagandavõtteid sõdivad pooled üldsuse eksitamiseks kasutavad ja kuidas meediatarbija võiks rindel toimuvast enam-vähem adekvaatset ülevaadet saada. Juttu oli ka sellest, milline roll on sõja kajastamisel sõjakorrespondentidel,” kirjeldas Nikolajev.

ERR-i Võru korrespondent Mirjam Mõttus esines Parksepa Keskkoolis ja Otepää Gümnaasiumis. Ta nentis, et palju elevust tekitanud sügist pommiähvarduste lainet eesti koolidele on samas hea kasutada desinformatsiooni näitena – kuidas kõik on valeinfo abil manipuleeritavad. “Noored mõtlesid kaasa, kuidas see neid mõjutas ja milline info levis hiljem sotsiaalmeedias,” meenutas Mõttus.

Mõttus kasutab oma ettekannetes aktiivselt valeuudiste näidisvideoid – kuidas valeuudiseid ära tunda ning miks nad tekivad. Õppematerjalina näitab ta ka videot robotitest, käpiknukkudest ja trollidest, filtrimullist väljumisest ja tajuvigadest. Kõik nimetatud videod on leitavad ERRi meediataibu lehelt.

Raadio 4 ajakirjanik Andrei Titov tõdes, et Tallinna 53. Keskkooli vene emakeelega noored kasutavad populaarseima infoallikana Telegrami. Paljudel on siiski kombeks sirvida ka Delfi ja ERRi venekeelset portaali. Noori huvitas Titovi isik ja ajakirjanikutöö.

Titov külastas ka Jõhvi Põhikooli ja Sillamäe Gümnaasiumi. Tema sõnul olid Ida-Virumaa koolid meediatunni eest eriti tänulikud, sest pealinna tipp-ajakirjanikud ei käi nende juures just tihti. “Koolilapsed kuulasid tähelepanuga, esitasid palju küsimusi. Ka nende koolides ei tundnud lapsed huvi mitte ainult meedia kui sellise kohta, vaid uurisid täpsemalt ka ajakirjaniku töö ja tegemiste kohta.

Kui teiste koolide puhul sõitsid ajakirjanikud noorte juurde, siis Tallinna 32. Kooli õpilased tulid hoopis ise ERR-i külla. Kohtumine ERR-i uudistejuhi Anvar Samostiga toimus legendaarses Eesti Raadio 2. stuudios, kus on aastakümneid salvestatud muusikat ning 1955. aastal alustas telemaja puudumisel saateid ETV.

32. kooli noori huvitas eelkõige, mismoodi toimub töö uudistetoimetuses olukorras, mil juhtub midagi ekstreemset, näiteks algab sõda. Küsiti nii ajakirjanikutöö keerukuse kui ka arenguvõimaluste kohta.

Pärast loengut viis Samost õpilased koos nende meediaõpetaja Kaili Maltsaga ekskursioonile ERR-i uudistetoimetusse ja “Aktuaalse kaamera” stuudiosse.

ERR-i teleuudiste juht Liisu Lass andis loengu Viimsi Gümnaasiumi noortele. Üldise meediateadlikkuse teemade kõrval keskendus ta enam valeuudistele. Noori huvitas, kuidas on võimalik ajakirjanikel ja ka tavalistel meediatarbijatel aru saada, millised videod ja fotod on tõesed, kui järjest rohkem teeb neid tehisintellekt.

“Huvituti ka sellest, kuidas saada aru, kui eri platvormidel jagatakse lugusid, mis ei ole õiged. Noored uurisid veel meediamajade ärimudelite kohta, näiteks, miks peavad meediatarbijad sisu eest maksma ja mida meediamajad selle rahaga teevad,” muljetas Liisu.

Anvar Samost külastas lisaks Kiili Gümnaasiumi 11. klasse, kus parasjagu meediaõpe käimas on.

Kokkuvõttes on oluline rõhutada, kui oluline on õpilastele õpetada meediataipa ja ajakirjanikutöö eripärasid. Sõja propagandavõtted on levinud ning õpilastele peaks olema oluline teadvustada, kuidas meedia võib mõjutada nende arusaamu ja tõekspidamisi. Meediataipa õpetamine aitab õpilastel olla kriitilisemad ja varustatud oskustega, et eristada tõde valest. Selle teema käsitlemine kooliprogrammis aitab kaasa demokraatliku ühiskonna väärtuste edendamisele ning aitab luua teadlikumaid ja vastutustundlikumaid kodanikke tulevikus.