Omavalitsused: enne uusi hariduskokkuleppeid tuleb täita varasemad | Eesti

2234913h3015t24

Eestis on omavalitsustel määrav roll hariduspoliitika elluviimisel ning uute hariduskokkulepete sõlmimisel. Enne uute plaanide seadmist ja lepingute allkirjastamist on oluline täita varasemad kokkulepped ning tagada nende järgimine. Haridus on üks olulisemaid valdkondi, mis mõjutab otseselt riigi tulevikku ning seetõttu on oluline, et omavalitsused tagaksid parima võimaliku hariduse kättesaadavuse kõigile oma elanikele. Selles valguses on oluline mõista varasemate kokkulepete tähtsust ning tagada nende täitmine enne uute algatuste elluviimist.

Hariduskriisi ei saa lahendada täiendavate kokkulepetega, vaid pigem tuleb alustada varasemate kokkulepete täitmisest, ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige Maris Toomel pärast esmaspäeval toimunud haridusleppe kohtumist.

Omavalitsused ootavad analüüsi, mida on erinevad osapooled teinud selleks, et rakendada juba 2013. aastal kehtestatud õpetaja töö- ja palgakorralduse põhimõtted. Liit lisas, et enne uute kokkulepete sõlmimist tuleb kõigepealt analüüsida, mida on seni õpetajaameti, tööaja ning palgakorraldusega seonduva seadusandluse ja 2015. aastal sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppe ellu rakendamiseks osapooled teinud või tegemata jätnud.

Toomel ütles haridusleppe kohtumise järel pressikonverentsil, et 2021. aastal on valitsusel heaks kiidetud haridusvaldkonna arengukava, mis sisuliselt ongi hariduskokkulepe. “Täiendavate kokkulepetega hariduskriisi ei lahenda, pigem võiks alustada eelnevate kokkulepete täitmisest,” lisas ta.

Ka omavalitsuste liidu asedirektori Jan Trei sõnul on tervitatav, et valitsus on haridusteemad suurema tähelepanu alla tõstnud, ent eelisjärjekorras tuleks ära lahendada kõik seni lahendamata teemad.

“Enne uute lennukate ideede arutamist tuleks vanad võlad ära klaarida, alustades õpetaja palga alammäära tagamiseks vajalike vahendite jõudmisest omavalitsusteni. Valitsuses on juba aastal 2021 heaks kiidetud haridusvaldkonna arengukava, mis ongi oma sisult hariduslepe, kuid omavalitsustele on jäänud ebaselgeks, milline õiguslik jõud haridusleppel on ning mida sellega soovitakse saavutada. Samuti pean oluliseks enne uute kokkulepete sõlmimist analüüsida, miks vanad kokkulepped pole viinud eesmärgini,” ütles Trei.

Loe rohkem:  Hokiliit küsib riigilt nõu Iisraeli naiskonna julgeoleku tagamiseks | Eesti

Ta lisas, et kuni valitsusel puuduvad kokkulepped riigi eelarvestrateegias vähemalt järgmiseks neljaks aastaks, ei saa omavalitsused teha õpetajate töö- ja palgakorralduse kujundamisel pikaajalisemaid plaane kui üks aasta.

Haridusminister Kristina Kallas ütles pressikonverentsil, et hariduse arengukava on visioonidokument, millel rakendusmehhanisme pole. Ta selgitas, et samas selle visiooni rakendamiseks peaksid tulema kokkulepped ning ka erinevaid strateegiadokumente on juba vastu võetud.

Eesti Haridustöötajate Liidu juhi Reemo Voltri ütles pressikonverentsil, et praegu ei ole aeg selleks, et otsida süüdlasi, miks midagi on hariduses tegemata jäänud. “Peame vaatama, mida saame koos teha, et saaksime nüüd edasi minna, et õpetajad oleksid koolides olemas. Selleks peame tegema ühiselt pingutusi, et õpetajate töökoormus ja -tasu oleks mõistlik, et meie väga hea haridus saaks kesta,” rääkis ta.

Toomel lisas, et keegi ei otsigi süüdlasi, vaid tähtis on teada saada, mis on varasematel aastatel tegemata ja tehtud. 

Kokkuvõttes on oluline, et enne uute hariduskokkulepete sõlmimist täidetakse kõik varasemad kohustused omavalitsuste poolt. Ainult nii saab tagada Eesti haridussüsteemi tervikliku ja tõhusa toimimise ning aidata kaasa õpilaste heaolule ja arengule. Omavalitsuste vastutustundlik ja läbimõeldud tegevus on võtmeks selle, et Eesti haridus jääks konkurentsivõimeliseks ning pakuks kvaliteetset haridust kõigile oma elanikele. Tuleb mõista, et haridus on investeering tulevikku ning omavalitsustel lasub oluline roll selle tagamisel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga