Ohatist põhjustav viirus võib suurendada Alzheimerisse haigestumise riskI | Tervis

Tere tulemast Eestisse! Hiljutised uuringud on näidanud, et ohatist põhjustav viirus võib olla seotud Alzheimeri tõve suurenenud riskiga. See avastus pakub uusi perspektiive Alzheimeri haiguse tekke mehhanismide mõistmiseks ja võimalike ennetusmeetmete väljatöötamiseks. Uudis on tekitanud palju arutelu meditsiiniringkondades ning see on oluline samm võitluses Alzheimeri tõve vastu. Loodame, et see võib aidata kaasa uute ravimeetodite ja ennetusprogrammide väljatöötamisele.

Kui paljudel herpesviiruse kandjatel ei esine kunagi ühtegi välist sümptomit, viitab värske Rootsis läbiviidud teadusuuring, et isegi suikunud olekus viirus võib tõsta Alzheimeri tõppe haigestumise riski kuni kaks korda.

Täpsemalt uurisid teadlased seost dementsuse ja Herpes simplex viirusega (HSV-1) nakatumise vahel. Selleks jälgisid nad 15 aasta vältel ligi tuhande inimese elukäiku, kellest diagnoositi uuringu lõpuks dementsus 11 protsendil, VAHENDAB ScienceAlert.

Uppsala ja Umeå Ülikoolide teadlaste sõnul nakatus elu jooksul viirusega suurem osa uurimisaluseid. HSV-1 nakkusele viitavaid antikehi leidsid nad 82 protsendil. Neil patsientidel tekkis uuringu vältel dementsus kaks korda sagedamini kui neil, kelle veres HSV-1 antikehi polnud. 

Seos kehtis ka juhul, kui töörühm arvestas osaliste vanuse ja haigestumisriski kergitava APOE-4 geeni variandi mõjuga. Mõlemad määravad teadaolevalt suure osa Alzheimeri tõve riskist. Tulemused kinnitasid oletust, mille kohaselt võivad tavalised viirusnakkused olla paljude vaimse võimekuse languseni viivate haiguste varjatud juurpõhjus. 

Teadlaste sõnul on uuring tähelepanuväärne ka seetõttu, et kõik osalejad olid ligikaudu ühevanused. See tähendab, et tulemusi ei saanud väärata dementsuse arenguga seotud vanuselised erinevused.

Liigne tähelepanu klompidele põhjustas segadust

Alzheimeri tõbi on levinuim dementsuse tüüp, mida iseloomustavad sageli ajus tekkivad ebaloomulikud valguklombid. Seni on teadlased keskendunud peamiselt klompide uurimisele ja võimalustele neid kämpe hävitada. Selle tarbeks loodud ravimikandidaatide mõju on jäänud aga loodetust väiksemaks.

Seetõttu on kogunud populaarsust vaatenurk, mille kohaselt pole klombid mitte dementsuse algpõhjus, vaid osa keha immuunsüsteemi loomulikust reaktsioonist kesknärvisüsteemi patogeensete kahjustuste eest kaitsta. Seega võivad mõned Alzheimeri tõve vormid olla hoopis märk haigustekitajaid liiga innukalt hävitada püüdnud immuunssüsteemist. 

Mõte, et osasid Alzheimeri tõve tüüpe võivad põhjustada nakkused, käidi välja juba 1907. aastal. Kui teadusringkondades suhtuti ideesse järgnenud kümnenditel umbusuga, on see uute leidude valguses taas vaka alt välja toodud. 

Nii leiti 1990. aastatel Alzheimeri tõvega patsientide aju lahkamisel ebatavalist HSV-1 DNA-d. Tähelepaneku najal seda süstemaatilisemalt uurinud teadlased leidsid 2008. aastal HSV-1 DNA-d 90 protsendil enne surma Alzheimeri tõve diagnoosi saanud patsiendi ajudest. Neist omakorda 72 protsendil leiti HSV-1 valguklompidest. Tulemused viitasid sellele, et immuunvastus herpesele on dementsusega tihedalt seotud. 

Et mõned viirusnakkused võivad neurodegeneratiivsete haiguste riski kergitada, tehti suurema kindlusega selgeks sel aastal. Umbes 500 000 haiguslugu hõlmanud uuringus selgus, et entsefaliit ja kopsupõletik võivad lisaks Alzheimeri tõvele tõsta ka Parkinsoni tõppe haigestumise riski. 

Siiski leiab teadlaskond, et praegu on üheste järelduste tegemiseks tõendeid veel liiga vähe. Esiteks pole uurimisrühmadesse kaasatud mikrobiolooge ega virolooge, kes aitaks täpsustada täpset haigustekitajat Alzheimeri tõvega siduvat mehhanismi. Teiseks ei nähta HSV-1 seost vaimse võimekuse langusega sugugi mitte kõigis uuemates uuringutes.

Teadlaste sõnul tuleks uute teadmiste valguses läbi viia täiendavaid juhuslikustatud kontrolluuringuid, millega saaks vaadata, kas herpesravi võiks dementsuse teket ennetada või pidurdada. Varasemad taolised uuringud pole aga enamasti rahastust leidnud ning tehtud uuringud ei osuta kõik samasse suunda.

Üks esimesi herpesravi ja Alzheimeri vahelisi seoseid uuriv kliinilistest uuringutest peaks lõppema 2024. aasta detsembris. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ohatist põhjustava viiruse seos Alzheimeri tõvega on endiselt uurimata ala, kuid uuringud viitavad sellele, et viirus võib suurendada haigestumise riski. Seetõttu on oluline jätkata selle teema uurimist ja leida viise, kuidas ennetada viiruse levikut ning vähendada selle mõju inimeste tervisele. Tuleb rõhutada, et ennetamine ja teadlikkuse suurendamine on võtmetähtsusega, et vähendada Alzheimeri tõve levikut ning leida tõhusaid ravivõimalusi selle haiguse vastu võitlemiseks.