Kuulmiskahjustuse võib saada isegi kontserdil või kinos | Tervis

2226891hecact24

Tere tulemast Eestisse! Kas oled kunagi mõelnud sellele, et kontserdil või kinos käies võid saada kuulmiskahjustuse? Kuigi see tundub ebareaalne, on see tegelikult väga reaalne oht. Üha rohkem inimesi kogeb kuulmiskahjustusi just sellistel üritustel, sest helitugevus on tihti liiga kõrge. Seega on oluline olla teadlik sellest riskist ja võtta meetmeid oma kuulmise kaitseks. Tähtis on endale teadvustada, kuidas ümbritsev keskkond võib mõjutada meie tervist ning kuulmiskahjustuse vältimiseks on oluline olla ettevaatlik.

Kuulmislanguse käes võivad kannatada igas vanuses inimesed, mida soodustab tänapäevane mürarikas keskkond. Müra tõttu tekkivat kuulmislangust on aga võimalik ennetada.

Kuulmislangus on inimestele muret valmistanud aegade algusest peale. Rohkem hakkas see esile kerkima sõdade ajal, eriti pärast teist maailmasõda. Audioloog Sandra Vill rääkis Vikerraadio saates “Huvitaja”, et sel ajal hakkas tekkima ka audioloogia eriala, mis küll Eestis on suhteliselt uus valdkond. Sestap on ka audiolooge Eestis käputäis, kuigi vaja oleks neid umbes sada. Eestis audioloogiat kui eriala õppida ei saa. 

Kuigi kuulmislangust võib pidada vanemate inimeste mureks, siis Villi sõnul esineb seda sünnist surmani. See võib olla geneetiline, aga saab tekkida ka sünnitrauma tagajärjel. Kuigi vanematel inimestel on protsentuaalselt suurem võimalus kuulmislanguseks, võib see mõjutada igas vanuses inimesi. Sandra Villi vastuvõtule jõuavad just pigem noored inimesed. “Arvatakse, et 20 protsenti rahvastikust võib olla kuulmislangusega,” lausus ta. 

Kuulmislangusele viitavad mitmed sümptomid. Tüüpiline on see, et ei saada sõnadest hästi aru. Samamoodi see, kui raadio või televiisor mängib üha valjemini. Ka kõrvakohin ja -vile on kuulmislanguse tüüpilised sümptomid. Vill ütles, et tihti märkavad kuulmislangust hoopis lähedased, mitte aga kannataja ise. “Kuulmislangus on natuke justkui nähtamatu probleem. Kui mul on nägemisprobleem, siis saan aru, et ma ei näe, aga kui mul on kuulmisprobleem, siis ma ei saa aru, et ma ei kuulnud seda, sest ma lihtsalt ei kuulnud,” selgitas Vill.

Loe rohkem:  Toiduteadlane: toitu võiks hapendada aasta läbi | Tervis

Kuulmislangusega inimesed võivad kogeda ka tasakaaluhäireid ja pearinglust. Vill ütles, et kõiki pearinglusi ei pea muidugi kohe ravima. Kui pearinglus tekitab karussellitunnet ja mulje justkui asjad toas liiguvad, aga ka kõikumist ja oksendamist, peaks arsti poole pöörduma. Just siis, kui seda juhtub korduvalt. 

Osaliselt ennetatav probleem 

Vill rääkis, et tänapäeva maailm on väga mürarikas, kuid mürast tingitud kuulmislangus on ainuke kuulmislangus, mida saab täielikult ennetada. “Isegi ühest järsust mürapurtsatusest rokk-kontserdil võib saada jäädava kuulmiskahjustuse. Ka tänapäeva kinod on väga mürarikkad,” juhtis ta tähelepanu ja soovitas inimestel kanda mürarikastes kohtades kvaliteetseid kõrvatroppe, mis elamuse kvaliteeti ei mõjuta. 

Eriti peaksid oma kuulmisprobleemide ennetamisele mõtlema need, kes peavad olema müra sees töö tõttu. Need ei ole mitte ainult ehitajad, vaid ka muusikud ja helirežissöörid. “Kui kuulmislangus jääb abita, on palju suurem võimalus dementsuseks,” tõi Vill välja. 

Kuna müra mõjutab kuulmist oluliselt, võivad kõrvatropid ja mürasummutavad kõrvaklapid aidata ennetada kuulmiskahjustusi ja säilitada kuulmist tulevikus. Mis puudutab kõrvaklappe, tuleks eelistada kõrvapealseid klappe, mitte kõrvasiseseid ning jälgida, et heli oleks mitte üle 60 protsendi ja järjest ei kasutataks klappe üle tunni aja.

Kuulmiskahjustuste oht on reaalselt olemas igapäevaelus, sealhulgas ka meelelahutusüritustel nagu kontserdid ja kinoseansid. Sellepärast on oluline kanda kõrvaklappe või kõrvatroppi, et kaitsta oma kuulmist valju muusika või helide eest. Samuti on soovitatav vältida pikaajalist kokkupuudet valju heliga ning võtta regulaarseid pause, et anda kõrvadele aega puhkamiseks. Kuulmiskahjustuste ennetamine on võtmeküsimus, et säilitada tervislik ja hea kuulmine kogu eluks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga