Norstati küsitlus: Reformierakonna ja sotside toetused võrdsustusid | Eesti

2152270hf311t24

Tere tulemast Eestisse! Viimase Norstati küsitluse tulemused on tekitanud suurt huvi poliitikasõprade ja analüütikute seas. Uuring näitab, et Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide toetused on võrdsustunud, mis lubab oodata põnevat ja tasavägist võitlust järgmistel valimistel. See on kindlasti märkimisväärne areng Eesti poliitmaastikul ja pakub huvitavaid väljavaateid tulevikus. Jääge meiega, et saada rohkem teavet selle arengu kohta ning selle mõju Eesti poliitikale.

Uuringufirma Norstat iganädalase küsitluse tulemuste põhjal võrdsustusid Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetused, Keskerakonna toetus jätkas aga langust.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 26,4 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,4 protsenti ja Reformierakonda 16,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Ka Sotsiaaldemokraatide toetus tõusis 16,7 protsendi peale.

Liidrikohal oleva Isamaa edu teisel kohal oleva EKRE ees on kaheksa protsendipunkti. Kolmandal kohal olev Reformierakond jääb EKRE-st 1,7 protsendipunkti kaugusele. Reformierakonnaga samale tasemele jõudsid Sotsiaaldemokraadid, kelle toetus on tõusnud nädalaga 1,2 ning viie nädalaga kuue protsendipunkti võrra. 

Reformierakonna toetus on madalaimal ning SDE toetus kõrgeimal tasemel alatest 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. 

Järgnevad Keskerakond (11,4 protsenti) ning Eesti 200 (5,6 protsenti). Keskerakonna toetus on nädalaga langenud 1,3 ja viimase viie nädalaga 3,8 protsendipunkti võrra ning ei ole Norstati reitingutes varem nii madal olnud. Eesti 200 toetus oli praegusest madalam viimati 2019. aasta lõpus ehk natuke enam kui neli aastat tagasi. 

Koalitsioonierakondi toetab kokku 39 protsenti ning opositsioonierakondi 56,2 protsenti vastajatest.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 8. jaanuarist 2. veebruarini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad.

Loe rohkem:  Keskerakond nuputab, kuidas tugev eurovalimiste nimekiri kokku saada | Eesti

Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (26,4%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,58%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,8%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Norstat teostas küsitlused 08.01-12.01, 15.01-22.01, 22.01-26.01 ja 29.01-02.02 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Kokkuvõttes näitab Norstati küsitlus, et Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide toetused Eestis on võrdsustunud. See peegeldab praegust poliitilist dünaamikat ja valijate muutuvaid eelistusi. Mõlemad erakonnad peavad edaspidi püüdma säilitada ja suurendada oma toetust, eriti olles valmis vastama valijate muredele ja ootustele. Valimiste eel tihenev konkurents nõuab erakondadelt pidevat eneserefleksiooni ja aktiivset kommunikatsiooni oma valijaskonnaga. Lõplik poliitiline maastik kujuneb aga alles järgmistel valimistel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga