Norstat: sotside toetus langeb | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimased uuringud näitavad, et Norstati sotside toetus on langenud. See uudis on tekitanud palju kõneainet ning polariseerinud avaliku arvamuse. Sotside populaarsuse vähenemine on pannud poliitikuid ja kodanikke muretsema tuleviku pärast ning küsimusi tekitab, mis on põhjuseks sellele trendile. Kas tegemist on valitsuse poliitikaga, ühiskonna muutumisega või hoopis midagi muud? Uurime lähemalt, kuidas see tendents mõjutab Eesti poliitilist maastikku ja kuidas valijad sellele reageerivad.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna reiting on viimaste nädalatega langenud 3,2 protsendipunkti võrra, teiste erakondade toetusprotsendid nädalaga märkimisväärselt muutunud ei ole, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest.

Nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud. Kõige populaarsem erakond on Isamaa, kelle toetus püsib kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest. EKRE jääb Isamaast 11 protsendipunkti kaugusele ning edestab Reformierakonda ühe protsendipunktiga. 

Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,6 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,6 protsenti ja Reformierakonda 17,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad SDE (13,8 protsenti), Keskerakond (11,4 protsenti) ning Eesti 200 (4,9 protsenti). Sotside toetus on viimase kolme nädalaga langenud 3,2 protsendipunkti võrra. 

Koalitsioonierakondi toetab kokku 36,3 protsenti ning opositsioonierakondi 59,6 protsenti vastajatest. 

 Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 5. veebruarist 4. märtsini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.

Norstat toob välja ka viimased ühe nädala tulemused (valim 1000), kuna need erinevad kohati märkimisväärselt viimase nelja nädala tulemustest (valim 4001). 

Viimase nädala tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,3 protsenti, EKRE-t 19,8 protsenti ja Reformierakonda 14,9 protsenti. Esikolmikule järgnevad SDE 13 protsenti, Keskerakond 12,8 protsenti ja Eesti 200 5,8 protsenti.

Tulemuste presenteerimisel on Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (29,6 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,67 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,79 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Norstat tegi küsitlused 05.02-09.02, 12.02-19.02, 19.02-23.02 ja 26.02-04.03 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. 

In conclusion, the recent decline in support for the socialists in Estonia, as reported by Norstat, is a significant development that indicates shifting political dynamics in the country. This decrease in popularity may be attributed to a variety of factors, such as dissatisfaction with government policies, leadership changes, or shifting priorities among voters. It will be crucial for the socialist party to address these issues and adapt their strategies in order to regain the trust and support of the Estonian people. Ultimately, this shift in public opinion highlights the ever-evolving nature of politics in Estonia and underscores the importance of staying responsive to the needs and concerns of the electorate.