Noor naisteadlane: vaeva nähes saavutab kõike | Teaduselu

Teadusmaailmas on palju noori andekaid naisi, kes võitlevad enda koha eest teadusmaastikul ning tõestavad, et vaeva nähes on võimalik saavutada kõike. Üks selline inspireeriv näide on Eesti noor naisteadlane, kes oma pühendumuse ja uudishimu abil on suutnud teha märkimisväärseid edusamme teadusuuringutes. Tema lugu on tõendus selle kohta, et unistused on saavutatavad, kui panustada piisavalt jõupingutusi ja tahtejõudu. Oma lõputu entusiasmiga inspireerib ta ka teisi noori naisi järgnema oma teaduslikule kutsumusele ning avastama maailma läbi teaduse.

Sel aastal konkursi “Teadus 3 minutiga” viie parema sekka valitud Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia doktorant Inge Varik leiab naisteadlaste päeval, et naisena teaduses karjääri tegemine pole meeskolleegide väljakutsetest eriliselt raskem. Küll nõuab see energiat ja pühendumist.

Varik uurib rakkudevahelist suhtlust inimese munasarjas ning keskkonnakemikaalide mõju naise viljakusele. Huvi reproduktiivbioloogia vastu tekkis tal juba bakalaureuseõpingute ajal, mil ta uuris hiire munasarja. Varik loodab oma teadustöö tulemusena leida võimalusi, kuidas täiustada viljatuse diagnostikat ja viljatusravi. Lisaks teadustööle tegeleb ta õpetamise ja teaduse populariseerimisega.

Kuidas jõudsite teadusmaailma jõudsid? Mis tekitas algselt huvi oma eriala vastu?

Teadusepisik oli mul mingil määral juba lapsest peale olemas. Mäletan, et minu lemmiksaateks, mis kunagi vaatamata ei jäänud, oli “Rakett 69”. Huvi geenitehnoloogia vastu äratas aga minu gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Marika Karden-Raud. Kui Marika rääkis meile ühes rakendusbioloogia tunnis Eesti Maaülikooli projektist, kus püüti luua transgeenseid lehmi, kelle piimas sisaldub insuliin, hakkas geenitehnoloogia tunduma äärmiselt põnev.

Kuigi olin lapsest peale huvitatud meditsiinist, ei olnud ma varem mõelnud teaduskarjäärile. Gümnaasiumis avastasin, et minu iseloomuomadused sobivad kokku rohkem laboris nokitsemisega, kui patsientide vastu võtmisega ning seni on see ka paika pidanud.

Milliste takistuste või väljakutsetega oled noore naisteadlasena oma karjääri jooksul silmitsi seisnud ja kuidas oled neist üle saanud?

Olen õnnelik, et minu teekond pole suuri väljakutseid kaasa toonud. Kui olen soovinud midagi saavutada, siis olen pühendanud piisavalt vaeva ja energiat, et eesmärgid täide viia. Seni pole ma tundnud, et naisena karjääri tegemine teaduses oleks oluliselt raskem võrreldes meestega.

Millised projektid ja uuringud on sinu jaoks olnud kõige põnevamad? Mille üle tunned kõige rohkem uhkust?

Väga huvitav on olnud koostöö mitmete partnerülikoolidega, kellega uurime keskkonnakemikaalide mõju naise viljakusele. See uuring on pannud ka mind ennast mõtlema oma tarbimisharjumuste peale, et vähendada selliste kemikaalidega kokkupuudet.

Kindlasti tunnen uhkust oma teadussaavutuse üle, kuid veelgi toredam on olnud saada äärmiselt positiivset tagasisidet tudengitelt, kellele olen andnud loengut või praktikumi. Viimaseks eriliseks tunnustuseks on aga loomulikult võit konkursil “Teadus 3 minutiga”.

Kuidas tasakaalustad oma töö- ja eraelu?

Laboritöö võib mõnikord nõuda pikki töötunde, kuid olen õppinud tasakaalu leidma. Kui üks päev kujuneb pikemaks laboris, planeerin järgmiseks päevaks lühema ja lihtsama töö. Hiljuti kehtestasin endale reegli, et nädala sees ei too tööarvutit koju kaasa, tagamaks paremat töö- ja eraelu tasakaalu.

Mida soovitaksid noortele tüdrukutele, kes on huvitatud teaduskarjäärist?

Käia kõikvõimalikes teadusringides ja töötubades, palju lugeda ja küsida. Võtta ühendust ülikoolidega, et teha oma põhikooli või gümnaasiumi uurimistöö mõnes laboris. Samuti soovitan proovida minna üheks päevaks tudengivarjuks bioloogia- või geenitehnoloogia tudengile. See võimaldab enne karjäärivalikut saada aimu selle kohta, kuidas laboris katsete tegemine ja ülikoolis õppimine päriselt välja näeb.

ÜRO eestvedamisel hakati tähistama rahvusvahelist päeva “Naised teaduses” 2015. aastast. Selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus.

Kokkuvõttes võib öelda, et noor naisteadlane, kes näeb vaeva ja pühendub oma tööle, suudab saavutada suuri asju. Artikkel “Noor naisteadlane: vaeva nähes saavutab kõike” rõhutab, kui oluline on olla sihikindel ja keskendunud teaduslikule uurimistööle. Estonia teaduselu saab ainult sellest kasu, kui noored teadlased, eriti naised, julgevad end teadusmaastikul kehtestada. Olgu inspiratsiooniks see lugu noorest naisteadlasest, kes on oma töö- ja pühendumisega suutnud märkimisväärseid saavutusi teha oma valdkonnas.