Nikki Haley, endine USA suursaadik ÜRO-s ja South Carolina endine kuberner, teatas hiljuti, et ta loobub oma järjestikusest püüdest saada vabariiklaste presidendikandidaadiks. Haley oli tõusnud kiiresti poliitika tippu, kuid tema otsus on šokeerinud nii parteikaaslasi kui ka poliitikaanalüütikuid. Mis võis olla põhjus tema ootamatuks tagasitõmbumiseks? Kas see avab tee teistele vabariiklastele või saab tema otsusest uus algus tema poliitilisele karjäärile? See on küsimus, mis praegu muretseb paljusid poliitikahuvilisi nii Ameerikas kui ka välismaal.
Lõuna-Carolina osariigi ekskuberner ja endine USA saadik ÜRO juures Nikki Haley teatas kolmapäeval, et loobub püüdlemast vabariiklaste presidendikandidaadiks 2024. aastal peetavatel valimistel.
Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid juba varem, et Haley peab kolmapäeva õhtul kõne. Haley teataski hiljem, et loobub püüdlemast vabariiklaste presidendikandidaadiks, vahendas The Wall Street Journal.
Haley otsus tuleb päev pärast superteisipäeva. Endine president Donald Trump saavutas teisipäeval suure võidu ning võitis vabariiklaste eelvalimised 14 osariigis. Haley võitis napilt ainult ühes osariigis, milleks oli Vermont.
Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid, et Haley ei hakka toetama ühtegi kandidaati. Haley peaks jätkama oma parempoolse sise- ja välispoliitika propageerimist. Samuti plaanib ta hoiatada isolatsionismi eest.
Viimased küsitlused näitavad, et Haley oli populaarne äärelinnades elavate naiste ja sõltumatute valijate seas. Seega peab Trump üldvalimiste võitmiseks Haley toetajad enda selja taha saama.
Nikki Haley otsus loobuda vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgimast on ootamatu ning jättis paljud inimesed üllatunuks. Tema potentsiaalne kandidatuur oli andnud lootust erinevatele vabariiklastele, kuid nüüd tuleb neil leida uus liider enda jaoks. Haley sõnul soovib ta jätkata avalikus elus teenimist, kuid ei pea selleks kandideerimist vajalikuks. See näitab tema pühendumist demokraatiale ning võib olla eeskujuks teistele poliitikutele. Kas Haley lõplik otsus tema poliitilise karjääri lõppu viib või avab uued uksed, jääb alles näha.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus