Nihelemine on eluterve märk hajunud tähelepanust | Psüühika

Tere tulemast Eestisse! Nihelemine, mis tähendab mõtete hajutamist ja vabanemist stressist, on oluline osa tervest vaimsest seisundist. Psüühika seisund on olulisel kohal Eesti kultuuris ning nihelemine on eluterve märk, et inimesed hoolitsevad enda vaimse tervise eest. Siin riigis on oluline puhkusevõtmine ja iseenda eest hoolitsemine ning nihelemine on üks viis selle saavutamiseks. Kui soovite kogeda tervet vaimset seisundit Eestis, siis ärge kartke lasta oma mõtetel hajuda ja lõõgastuda.

Pika koosoleku või loengu ajal hakkavad inimesed nihelema, pastakat klõpsima või jalaga vehkima. Koolitaja ja psühholoogi Andero Terase sõnul on see täiesti normaalne ja inimene võiks nende alateadlikke liigutustega rahulikult leppida.

Terase sõnul on ilmselt kõik inimesed hakanud jalga väristama, kätte sattunud juukseklambrit plõksutama või muul moel nihelema. “Öeldakse, et see on teadvusväliselt alguse saanud protsess. Täna eeldatakse, et ta tekib siis, kui meie tähelepanu on hakanud kaduma,” ütles ta saates “Terevisioon”. Näiteks võib selline nihelemine juhtuda pikal koosolekul või loengu käigus.

Teisalt võib inimene hakata alateadlikult kätega vehkima või pastakat klõpsima argisest ärevusest. “Kui mõni olukord on natuke uudne või me tunneme, et “mulle päris ei ole selge, kuidas selles olukorras hakkama saada”, siis tekivad ka sellised kompulsiivsed liigutused,” selgitas Teras. Ärevushäire puhul võivad alateadlikud liigutused hakata tervist kahjustama: näiteks kui inimene näpib oma küünenahad veriseks.

“Öeldakse, et seda kontrollida pole mõtet, sest kontrollida on meil mõistlik eeskätt tegevusi, mida teadlikult alustame. Kõige parem on sellega sinasõbraks saada ja aktsepteerida seda, et ma nii teen,” soovitas Teras. Samuti soovitas ta inimestel mitte muretseda, kuidas nad teistele paistavad: “Võib-olla selline matra endale sisendada: “Aga mis see teiste asi on, mis ma oma kätega teen”.”

Teatud ametites nõuab etikett siiski teatud kehakeelt ja seal tehakse Terase sõnul ka vastavaid treeninguid. Kes siiski soovib oma motoorset rahutust teadlikult kuhugi suunata, võiks käes hoida mõnd abividinat: näiteks erinevaid näppimisvõimalusi pakkuvat kuupi või meditatsioonihelmeid.

Istumise ajal jalgadega tatsutamine võib Terase sõnul olla omal moel lausa tevrislik. “Istudes me ei kasuta oma lihaseid, ja verevarustus aeglustub. See on pikaajalise istumise juures üks riskifaktoreid erinevate südame- veresoonkonna haigusteks. On näidatud, et kui inimesed liiga kaua istuvad, aga jalg tatsub, siis see parandab verevarustust ja aitab natuke stressorit leevendada,” põhjendas ta.

Kes tunneb õhtul enne uinumist pidevalt vastupandamatut vajadust jalgu liigutada, võib kahtustada rahutute jalgade sündroomi. “Kui me tunneme aeg-ajalt seda rahutute jalgade sündroomi, siis ta võib olla ka vitamiini-, magneesiumi- või rauapuudus, mida saab leevendada,” märkis Teras.

Allikas:
“Terevisioon”. Küsis: Liisu Lass.

Nihelemine on oluline osa meie psüühikast ning see on märk sellest, et me vajame hetkeks aega iseendale. Hajunud tähelepanu ja pidev stress võivad mõjutada meie vaimset tervist, mistõttu on oluline õppida ennast kuulama ja vajadusel aja maha võtta. See ei tähenda nõrkust, vaid hoopis tugevust, et enda eest hoolitseda. Nihelemine võimaldab meil taastada sisemist tasakaalu ja keskenduda oma vajadustele. Oluline on õppida märkama neid hetki ning võtta aega iseendale, et parandada oma vaimset heaolu.