NATO Euroopa liitlased: kaitseallianss ei saa olla valikuline | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! NATO Euroopa liitlased on oluline teema, mis mõjutab kogu Euroopa julgeolekut. Kaitseallianss ei saa olla valikuline ja selle tugevdamine on hädavajalik meie regiooni stabiilsuse tagamiseks. Eesti on pühendunud NATO-le ja seisab kindlalt koos meie liitlastega, et kaitsta meie territooriumi ja tagada rahvusvaheline julgeolek. Meie siin Eestis usume kindlalt, et NATO on oluline osa meie tulevikust ning me oleme valmis panustama selle liitlaskonna tugevdamisse ja võitlusesse demokraatlike väärtuste kaitseks.

NATO Euroopa liitlasriikide juhtide hinnangul ei saa kaitseallianss olla valikuline. Ka igasugune jutt sellest on Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi sõnul ohtlik.

USA endise presidendi ning tõenäolise vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi kommentaare on saatnud ohked üle Euroopa. Esmaspäeval ütles Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell, et NATO pole nagu Rootsi laud, kus saad valida, mida tahad.

“NATO ei saa olla Rootsi laua sarnane sõjaline liit. Ta ei saa sõltuda selle inimese huumorist, kus parajasti on USA president. Täna jah, homme ei, sõltuvalt sellest, kes sa oled. Kuulge, olgem nüüd tõsised. NATO ei saa olla Rootsi laud. See kas eksisteerib või ei eksisteeri,” sõnas Borrell.

Temaga üsna sarnaseid mõtteid väljendas esmaspäeval ka Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, kes kirjutas sotsiaalmeedias, et NATO lubadus on üks kõigi ja kõik ühe eest. Ning et selle kahtluse alla seadmine on vastutustundetu ja ohtlik. Samas osales ta esmaspäeval ka Rheinmetalli uue mürsutehase avamisel, kus väljendas end mikrofonide ees märksa diplomaatilisemalt.

“Olen täiesti kindel, et NATO on hädavajalik USA-le, Kanadale, Euroopa riikidele ning meie pikaajaline koostöö alates Teisest maailmasõjast on miski, mis on tugev liit ka tulevikuks. Jääme selle juurde ning USA president jääb selle juurde ja ma olen kindel, et ka ameerika inimesed teevad seda,” sõnas Scholz.

Samas on Euroopa poliitikud osavalt mööda vaadanud faktist, et ka nemad on suhtunud NATO kohustustesse valikuliselt. Eelkõige just kaitsele tehtavate kulutuste suhtes, sest paljud riigid pole kahe protsendi kohustust täitnud aastakümneid. Sellele viitas esmaspäevasel mürsutehase avamisel toimunud debatis ka Müncheni julgeolekukonverentsi kaitseekspert Nico Lange. Tema sõnul võtab olukorraga kohanemine Euroopas liiga kaua aega.

“See on liiga aeglane. Kantsleri kõne Zeitenwende teemal peeti kaks aastat tagasi. See mürsutehas oleks pidanud avatama kohe pärast seda, mitte kaks aastat hiljem. Ja sellel, et Ukraina kaotab riigi idaosas maad, on otsene seos sellega, et meie Euroopa juhtiva tööstusriigina pole suutnud toota piisavalt laskemoona,” sõnas Lange.

Seega tulebki Euroopa liitlastel nüüd oma osa ära teha, et võimalik järgmine USA president ei käiks neile kaitsekulutuste teemal loenguid pidamas.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et NATO liitlased Euroopas peavad olema valmis jagama vastutust ja kohustusi kaitsealliansi tugevdamiseks. See tähendab, et kaitseallianss ei saa olla valikuline, vaid kõigi liikmesriikide peab panustama oma osa ühisesse kaitsevõimesse. Ühtlasi on oluline rõhutada solidaarsuse ja koostöö olulisust, et tagada Euroopa julgeolek ning vastupanu kõikidele välisohule ning rünnakutele. Ainult läbi ühise pingutuse suudame tagada NATO liitlaste turvalisuse ning kindlustada rahu ja stabiilsus Euroopas.