Närvisüsteemi haigused tõusid kehva tervise peapõhjuseks | Tervis

Tervis on meie kõige olulisem vara, kuid viimasel ajal on Eestis hakanud hirmutavalt sagenema närvisüsteemi haigused, mis on tõusnud peamiseks kehva tervise põhjuseks. Nende haiguste võidukäik on murettekitav ja sunnib meid küsima, miks see juhtub ning mida saame teha selle trendi vastu võitlemiseks. Kas meil on piisavalt teadmisi nende haiguste ennetamiseks ja raviks? Kas meil on vajalikud ressursid nende haiguste tõrjumiseks? On aeg võtta see oluline teema tõsiselt ja pöörata tähelepanu meie närvisüsteemi tervisele.

Kui varem peeti peamiseks terviseprobleemide põhjustajaks südamehaigusi, siis on reedel avaldatud uuringu põhjal esikoha endale napsanud närvisüsteemi mõjutavad haigused, nagu insult, migreen ja dementsus.

Ameerika Tervise Mõõtmise ja Hindamise Instituudi (IHME) poolt juhitud analüüsis leiti, et 2021. aastal kannatas neuroloogiliste haiguste käes üle 3,4 miljardi inimese ehk 43 protsenti maailma elanikkonnast. Seda on märkimisväärselt enam, kui varem arvatud, vahendab Sciencealert.

Ajakirjas The Lancet ilmunud analüüsi juhtivautori Jaimie Steinmetzi sõnul näitavad tulemused, et närvisüsteemiga seotud haigused moodustavad suurima osa üldisest maailma haiguskoormusest. Neuroloogiliste haiguste juhtude hulk on tema sõnul viimase 30 aasta jooksul kasvanud 59 protsenti. Selle peamiseks põhjuseks peavad arstiteadlased maailma rahvastiku kiiret kasvu ja vananemist.  

Uuringus hindas töörühm 37 erineva närvisüsteemi haiguse baasil seda, kuidas mõjutas nendesse haigestumine enneaegset suremust ning puuete ja teiste terviseprobleemide teket ehk kui palju tervena elatud aastaid kaotati igale haigusele. Analüüsi aluseks oli 204 riigis aastatel 1990–2021 kogutud terviseandmed.

Töös leidsid teadlased, et 2021. aastal kaotati üleilmselt närvisüsteemi haiguste tõttu rohkem kui 443 miljonit tervena elatud aastat, mida on 18 protsenti rohkem kui 1990. aastal.

Neuroloogiliste haiguste tõttu kaotatud tervena elatud aastate arvu nõnda suurele kasvule annavad osaliselt hoogu sünnitraumad ja alla viieaastaseid lapsi tapvad haigused. Nende puhul on kaotatud eluaastate koguarv lihtsalt märkimisväärselt suurem kui vanematel inimestel. Näiteks moodustasid laste enneaegsed surmad peaaegu viiendiku kõigist kaotatud eluaastatest.

Kaugelt kõige hullem analüüsitud neuroloogiline haigus oli aga insult, mille tagajärjel kaotasid inimesed 160 miljonit tervena elatud aastat. Insult oli ka peamine põhjus, miks edestasid närvisüsteemi haigused viimases uuringus südame ja veresoonkonna haigusi. Nimelt muutis Maailma Terviseorganisatsiooni hiljuti insuldi klassifikatsiooni. Kui varem loeti insult südamehaiguseks, siis nüüd närvisüsteemi haiguseks. 

Insuldile järgnesid sünnitusega seotud ajukahjustused, migreen, dementsus, diabeedist tingitud närvikahjustused, meningiit ja epilepsia. Koroonast põhjustatud aju- ja närvikahjustused paigutusid 20. kohale.

Kõige sagedasemini esinevad neuroloogilised haigused olid pingepeavalu ja migreen. Kõige kiiremini kasvava haigusjuhtude arvuga aga diabeetilise neuropaatia nime all tuntud närvikahjustus. 

Kuigi 2021. aastal suri uuringusse kaasatud 37 neuroloogilise haiguse tõttu küll üle 11 miljoni inimese, jäävad südame-veresoonkonna haigused endiselt juhtivaks surmapõhjuseks. Nende tagajärjel suri 2022. aastal 19,8 miljonit inimest.

Kuigi mitmed uuringusse kaasatud haigustest on ravimatud, kutsusid teadustöö autorid üles astuma samme, millega ennetada, ravida ja rehabiliteerida haigusi, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt palju vaesemaid riike.

Kokkuvõtteks võib öelda, et närvisüsteemi haigused on saanud Eestis peamiseks halva tervise põhjustajaks. See tõstatab olulise teema tervisevaldkonnas ning nõuab rohkem tähelepanu ja ressursse nende haiguste ennetamiseks ja raviks. Oluline on suurendada teadlikkust vaimse tervise olulisusest ning pakkuda paremat ligipääsu tervishoiuteenustele kõigile, et vähendada närvisüsteemi haigustega seotud probleeme ja parandada üldist tervist Eestis.