Kliimaministeerium: kasvuhoonegaaside heide väheneb vaevaliselt | Majandus

2313054h4103t24

Tere tulemast Eestisse! Riigis, kus väljakutseks on kasvuhoonegaaside heide, on loodud spetsiaalne Kliimaministeerium, mis tegeleb selle probleemiga. Kuigi jõupingutusi tehtakse, on heide endiselt langenud vaevaliselt. Majandussektor mängib olulist rolli heite vähendamisel ning ilma tõhusate meetmeteta võivad tagajärjed olla raskekaalulised. Seega on oluline jälgida edusamme ning püüda leida jätkusuutlikke lahendusi, mis tagaksid meie planeedi tuleviku.

Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12 protsenti vähenenud.

Viimaste andmete järgi peab Eesti jätkuvalt astuma lisasamme, et 2030. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke täita, märkis kliimaministeerium.

“Eestis on suurimaks heitjaks energeetikasektor, kuid keskkonna hoidmise peavad eesmärgiks võtma kõik valdkonnad. Mõistlike lahenduste leidmiseks olemegi algatanud kliimaseaduse loomise protsessi. Kliimaseadusega sätestatakse kasvuhoonegaaside sihttasemed ja sektoriülesed põhimõtted koos toetavate meetmetega, et üleminekut lihtsustada, ” ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.  

Inventuuri koostamise eestvedaja, keskkonnauuringute keskuse nõuniku Cris-Tiina Pärna sõnul näitavad inventuuri tulemused, et kasvuhoonegaaside vähenemine on toimunud tempokamalt neis valdkondades, mis on osa heitkogustega kauplemise süsteemist.

“Heitele konkreetse rahalise väärtuse andmine selgelt motiveerib oma keskkonnamõjude vähendamisele mõtlema,” ütleb Pärn.  

63,9 protsenti Eesti kasvuhoonegaasidest tuleneb energeetikast. Sellest enamus pärineb põlevkivi kasutusest. Seejuures on olulise mõjuga põlevkiviõli tootmisest tulenev heide – 2022. aastal moodustas see Eesti koguheitest 11,2 protsenti.  

Suuruselt teine kasvuhoonegaaside heitja on transpordisektor, kus 2022. aastal paisati õhku 2,6 miljonit tonni ehk 18,5 protsenti kõigist Eesti kasvuhoonegaasidest. Transpordisektoris tuleneb enamus kasvuhoonegaaside heitest maanteetranspordist. Kuigi autod on järjest keskkonnasõbralikumad ja saastavad vähem, läbitakse siiski järjest rohkem kilomeetreid, mis suurendab kasvuhoonegaaside õhku paiskamist ning mõju keskkonnale, märkis ministeerium.

Loe rohkem:  Pangajuht: Eesti majanduspoliitika on ühetaoline, aga jõukad riigid nii ei tee | Majandus

Heitkoguselt kolmandal kohal on põllumajandussektor, kust pärines 11,1 protsenti koguheitest. Põllumajandussektori heide suurenes eelmise aastaga võrreldes minimaalselt. Valdkonna oluliseks mõjutajaks on kariloomade arvuga kaasnev heide. 

LULUCF-i sektor on endiselt heite poolel

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor ehk LULUCF on ainus sektor, kus arvestatakse aastast süsinikuvaru muutust – süsinikuvaru suurenemist mõistetakse sidumise ja vähenemist heitena. Kliimaministeerium märkis, et metsamaa on jätkuvalt sidumise poolel, kuid ei suuda ülejäänud sektori heidet kompenseerida. Seega LULUCF tervikuna on väikese heite poolel, kuid võrreldes aasta varasema perioodiga on heitkogus vähenenud. 2022. a netoheide LULUCF sektoris oli 339 000 tonni CO2 ekvivalenti.   

Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre selgitas, et Eesti metsanduse ja maakasutuse sektor jätkuvalt seob kasvuhoonegaase, kuid arvestust peetakse süsinikuvaru muutuse üle, mida mõjutavad mitmed asjaolud, muuhulgas muutused metsamaa pindalas, metsade vanuselises struktuuris ja raiemaht.

“Raadamise suurenemise ja metsastumise vähenemise tõttu ei laiene enam metsamaa pindala. Meie metsade vanuselises struktuuris on suurenenud väga noore ja vanema metsa osakaal, samas raiemaht on olnud suhteliselt stabiilne. Nende tegurite koondmõjuna on metsamaa sidumine ja heide enam-vähem tasakaalus,” ütles Seedre.

Puittoodete osas on samuti toimunud mõningane muutus. Kuigi puittoodete panus süsiniku sidumisse on jätkuvalt suur, on saematerjali tootmise vähenemise ja Repo puitlaastplaadi tehase sulgemise tõttu toimunud sidumises mõningane langus. 

Kasvuhoonegaaside heitkogust hinnatakse iga-aastase inventuuriga, mis äsja Euroopa Komisjonile esitati. Inventuuriaruanne selgitab põhjalikult Eesti KHG heitkoguseid perioodil 1990–2022.  Inventuuri alusel hinnatakse kliimaeesmärkide täitmist. 

Eesti on strateegias “Eesti 2035” seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. 2022. aastaks oli kasvuhoonegaaside heide 1990. aastaga võrreldes vähenenud umbes 59,2 protsenti. Kui me ei võta arvesse maakasutust ja metsandust, siis oli kasvuhoonegaaside heide 1990. aastaga võrreldes vähenenud 65,4 protsendi võrra. 

Loe rohkem:  Valitsus otsustab Nordica aktsiate võõrandamise | Majandus

2313054h4103t24

Kliimaministeeriumi tehtud prognoosid näitavad, et Eesti kasvuhoonegaaside heide väheneb vaevaliselt ning see seab kahtluse alla riigi võimekuse saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kuigi on tehtud jõupingutusi taastuvenergia kasutamise suurendamiseks ja heitgaaside vähendamiseks, on selge, et rohkem tuleb ette võtta. Majanduse ja keskkonna tasakaal on oluline ning kõik osapooled peavad koostööd tegema, et tagada tulevaste põlvkondadele parem ja puhtam elukeskkond. Järgmised sammud peavad olema sihikindlad ja eesmärgipärased.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga