Narva võimuliit kavatseb taotleda eestikeelsele õppele ülemineku edasilükkamist | Eesti

2100446he73et24

Tere tulemast Narva võimuliidu põnevale arutelule! Viimastel päevadel on Eestis palju kõneainet pakkunud Narva võimuliidu plaan taotleda eestikeelsele õppele ülemineku edasilükkamist. See põhjalikult läbimõeldud ja lahkarvamusi tekitav ettepanek on leidnud toetust paljude linnaelanike seas, kuid tekitanud ka vastuseisu. Sõltumata teie seisukohast, on see teema, mis väärib meie tähelepanu ja arutelu. Seepärast kutsun teid kõiki osalema selle olulise teema arutelul ning jagama oma mõtteid ja seisukohti. Loodame, et see arutelu aitab meil mõista ja leida parimad lahendused hariduse valdkonnas.

Narva volikogu võimukoalitsiooni kuuluva fraktsiooni “Narva” esimees Aleksei Jevgrafov (Keskerakond) ütles, et volikogu hakkab arutama võimalust paluda valitsuselt koolide eestikeelsele õppele üleminekut ühe aasta võrra edasi lükata, kuna linnal on keeruline leida nõuetele vastavaid õpetajaid.

“Esimene ja neljas klass peaksid eesti õppekeelele üle minema septembris. Aga selleks, et ülejäänud klassid jätkaksid venekeelset õppetööd, peab linn tegema vastava pöördumise ministeeriumisse. /—/ Ma loodan, et neljapäeval võetakse see linnavolikogu istungil vastu,” ütles Jevgrafof ERR-i venekeelse telekanali ETV+ saates “Интервью недели” (“Nädala intervjuu”), mida vahendas rus.err.ee. Lisaks võib volikogu küsida pikendust erivajadustega laste õppele lasteaedades ja koolides.

Tema sõnul sooviks Narva ülemineku kestmist kuni õppeaastani 2028/29.

Jevgrafov rääkis, et eestikeelsele õppele üleminekul on vaja pikendust, kuna Narvas on nõuetele vastavate õpetajatega suuri probleeme. “Täna töötab meil lasteaedades 261 õpetajat, kellest 95 ei vasta keelenõuetele. Koolides ei vasta 400 õpetajast nõuetele 150. Lasteaedades on B2 keelekategooriaga 66 õpetajat, neist õpetab keelt 53 ehk 80 protsenti. Koolides on see näitaja 43 protsenti, st palju väiksem. Mõistame, et kahjuks kõik õpetajad C1 eksamit ei soorita,” tõdes ta.

Lisaks ei võimalda praegune metoodika tema sõnul lapsi täielikult eesti keeles õpetada ning samuti ei luba reeglid paljudel eesti keele oskajatel koolis õpetada.

Loe rohkem:  Lapsevanem streigist: ühiskond ei peaks poliitikute tegematuse pärast kannatama | Eesti

“Seetõttu kardame, et nii kiiresti ellu viidava koolireformi tõttu langeb haridustase oluliselt,” rõhutas Jevgrafov.

Narva haridusamet on Jevgrafovi sõnul koostanud visiooni eestikeelsele õppele üleminekuks ja esitama selle veebruari lõpus haridus- ja teadusministeeriumile. “Üks võimalus on paluda viivitust vähemalt aasta, et kõik õpetajad saaksid keeleeksami sooritada,” kommenteeris Jevgrafov, kes on ka riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige.

Kokkuvõtvalt on Narva võimuliidu kavatsus taotleda eestikeelsele õppele ülemineku edasilükkamist tekitanud arutelu ja vastuolusid kogukonnas. Kuigi üleminek eestikeelsele õppele on oluline samm riigi keelepoliitikas, tuleb arvestada ka Narva eripäradega ja leida tasakaal õppekeele muutmise ja kohalike elanike huvides. Avaliku arutelu ja koostöö abil saab leida kõiki osapooli rahuldava lahenduse, mis tagaks kvaliteetse hariduse jätkumise Narva koolides. Uhkusega võime öelda, et oleme jõudnud kaugemale ja seda tänu kõigile osapooltele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga