Näitleja Doris Tislar: vanematelt kolleegidelt on tohutu palju õppida | Teater

Tere tulemast Eesti teatrimaailma! Näitleja Doris Tislar on tõusuteel olev talent, kes on võtnud endale eesmärgi õppida oma vanematelt kolleegidelt võimalikult palju. Ta usub, et kogemusrikas teekond teatrilavadel aitab tal areneda ja täiustada oma näitlejameisterlikkust. Tislar on pühendunud sellele, et tuua vaatajateni meeldejäävaid etendusi ning pakkuda neile kustumatu elamuse teatrilaval. Tema kirg ja pühendumus teatrikunstile on muutnud ta üheks kõige kõnekamaks staariks Eesti teatriareenil.

“OP-i” saatele andis intervjuu Eesti Noorsooteatri näitleja Doris Tislar, kes tõdes, kuidas ta on vanematelt kolleegidelt palju õppinud ning tunneb end Noorsooteatris kui pere keskel.

Doris Tislar mängis ühte peaosadest sarjas “Kes tappis Otto Mülleri?”. Tislari sõnul oli see töö tema jaoks tore taaskohtumine Rene Vilbre ja Tambet Tuisuga, kellega koos tehti 2008. aastal filmi “Mina olin siin”.

“Tambet on lihtsalt suurepärane näitleja, aga ka väga hea partner ja meil oli väga põnev omavahel analüüsida, arutada ja seda kõike üles ehitada,” ütles Tislar, kelle hinnangul on vanematelt kolleegidelt alati palju õppida. “Kui sa näed, kuidas nad töötavad, kes kuidas mingit eeltööd teeb või kuidas nad kaamera ees või võtteplatsil üldiselt toimivad. Selle vaatlemise põhjal, ma arvan, et me näitlejatena üsna palju võtame üksteiselt üle, kas siis alateadlikult või teadlikult. Ma arvan, et selline heasoovlik varastamine on alati teretulnud,” sõnas näitleja.

Tislar jõudis näitlemise juurde varakult, käies Kullo teatrikoolis ning Nukuteatri noortestuudios. Filmis “Mina olin siin” tegi ta kaasa vaid 14-15 aastasena. “Eks see oli üks suur õnn ja juhuste kokkulangemine. Ma arvan, et kui sa oled selles skeenes juba natukenegi sees, siis eks noori ikka otsitakse filmidesse ja sarjadesse.”

Rootsis õppinud ning nii rootsi kui prantsuse keelt valdav Tislar Eestist ära minema ei kipu. “Eks ma ootan ikka, et saaks ka kuskil väljaspool midagi teha. Aga see, et mul on Eestis juured, nii eraeluliselt kui ka tööalaselt, on ülioluline. Seda ütlevad muuseas ka välismaa agentuurid või režissöörid, et see, kui sul on oma kodupublik, oma koduteater, pakub see sulle väga suurt arenguvõimalust, mille peale ehitama hakata,” rääkis ta. 

Teatri- ja filmimaailma vahel Tislar valida ei soovi, mõlemad on võrdselt armsad. “Mind tohutult inspireerib Noorsooteatri kollektiiv – nad on tõesti nagu pere. Kõik tahavad teha ja areneda ja liikuda ja katsetada ja riske võtta. See on selline ühine vaim, millega me viis aastat, mis ma seal olen olnud, koos oleme läinud,” kiitis näitlejanna, kes mängib kaasa ka rasketest teemadest rääkivates lavastustes, nagu suitsiidi-teemaline “Kõik ägedad asjad” või lähisuhtevägivallast rääkiv “Teises toas”. 

“”Teises toas” prooviprotsess oli kindlasti väga erinev tavalavastusest. Me läksime väga sügavuti ja väga palju arutasime koos nende tugistruktuuridega, kes aitasid meil mõtestada neid dokumentaalseid lugusid. Aga isegi, kui see teema on rusuv, siis ma arvan, et see on ülivajalik ja enamasti tulevad inimesed sealt ära ikkagi nagu helgema tundega või vähemalt selle tundega, et asjadest räägitakse, et need ei ole kuskil kapis peidus enam,” rääkis Tislar. 

Kokkuvõttes võib öelda, et näitleja Doris Tislar on andekas ja ambitsioonikas noor talent Eesti teatrimaastikul. Tema suhtumine ja pühendumine näitlemisele on eeskujuks kõigile tema vanematele kolleegidele. Olles võimeline õppima ja kasvama, näitab ta, et ka noored näitlejad võivad olla väga mõjukad ja inspireerivad. Tislar on suurepärane näide sellest, et pühendumus ja armastus oma ala vastu loovad tee suure edu saavutamiseks. Tema tõus teatrimaailmas on kindlasti midagi, millest teised noored näitlejad võiksid õppida ja inspiratsiooni leida.