Mõttekoda: Venemaa ei usu, et USA vastaks tuumarünnakule | Välismaa

Tere tulemast, head inimesed! Täna räägime värskest uudisest, mis puudutab meie naabrit Venemaad ja nende suhtlust Ameerika Ühendriikidega. Nimelt on Mõttekoda väitnud, et Venemaa ei usu, et USA vastaks tuumarünnakule. See on äärmiselt oluline teema, mis mõjutab mitte ainult meie piirkonda, vaid kogu maailma julgeolekut. Lähme sügavamale selle artikli sisusse ja arutame selle olulisust meile kõigile.

Kremli valitsejad ning Vene ametnikud on pikalt ähvardanud kasutada Ukraina ja NATO riikide vastu tuumarelvi. Uue aruande järgi võib Venemaa tuumarelvi ka päriselt kasutada olukorras, kus selle konventsionaalsed jõud jäävad selgelt vastasele alla.

Seda enam, Venemaa võib kasutada tuumarelvi konfliktis NATO-ga lootuses, et USA ja teised tuumarelvi omavad lääneriigid ei vasta Moskva käigule samaga, kirjutab The Times.

“Teades, et Lääs on tavaliselt pelgab riski ja kaotusi, võib Venemaa kaaluda piisava koguse mittestrateegiliste tuumarelvade kasutamist enda kaotust ennetava kahju tekitamiseks, teades, et USA ei sooviks ületada tuumarelva lävendit vasturünnakus, ning võib olla nõus konflikti kiiresti lõpetama,” seisab Briti mõttekoja International Institute for Strategic Studies (IISS) aruandes.

Mittestrateegilised tuumarelvad on tuumarelvad, mis on mõeldud kasutamiseks lahinguväljal. Nende tuumarelvade löögiulatus ning plahvatuse tugevus on väiksem kui strateegilistel tuumarelvadel. Viimaste abil on võimalik hävitada ka suurlinnu.

Osad Lääne ametnikud on mures, et Venemaa võib rünnata mõnda NATO liiget, kui see võidab Ukrainas. Seda enam, Vene võimud ja ametnikud on samuti korduvalt rõhutanud, et nad on valmis tuumarelvi kasutama.

Vene Välis- ja Kaitsepoliitika Nõukogu esimees Sergei Karaganov ennustas koguni eelmisel aastal, et USA poleks valmis vastama Vene tuumarünnakule Euroopas, sest Washington poleks tema sõnul valmis “ohverdama näiteks Bostonit näiteks Poznani eest.”

Kuigi Vene ametnike ähvardusi vaadeldakse tavaliselt Kremli infooperatsioonide osaks oleva blufina, siiski lubab ka Vene ametlik tuumarelvade kasutamise doktriin kasutada esimesena taktikalisi tuumarelvi.

Vene doktriinis on neli stsenaariumi, kirjutab The Times. Neist esimesed kaks käsitlevad teise riigi Venemaa vastu korraldatud tuumarünnakule vastamist enda tuumarünnakuga. Kolmanda stsenaariumi järgi on võimalik Vene tuumarünnak juhul, kui vastane ründab Vene sõjaväelisi või riiklikke asutusi Vene tuumarelvade neutraliseerimise eesmärgil. Neljas stsenaarium sätestab Vene tuumarelvade kasutust, kui Vene riigi olemasolu on ohus, kaasa arvatud vastase konventsionaalsete jõudude poolt.

“See viimane stsenaarium eeldab, et Venemaa võib kasutada tuumarelvi lahinguväljal vastase vägede peatamiseks ning otsustavuse näitamiseks juhul, kui konflikti korral ei saa Vene konventsionaalsed jõud peatada rünnakut selle territooriumile,” seisab IISS aruandes.

IISS väidab, et lähtuvalt USA konventsionaalsete jõudude üleolekust, võib Moskva käsitleda ükskõik mis konflikti USA-ga Venemaa kui iseseisva riigi eksisteerimist ähvardavana.

Oma tuumaähvarduste osana teatas Kreml eelmisel aastal, et see paigutas Valgevenesse taktikalisi tuumarelvi. Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko väitis hiljem, et Valgevenesse on paigutatud Vene raketid Iskander, mille lennukaugus ulatub 300 kilomeetrini.

IISS aruande autor ja endine kõrge NATO ametnik William Alberque ütles, et tuumarelvade kasutamise otsus eeldaks Kremlilt põhjalikku kasutatavate tuumarelvade “doosi” kaalumist: see peab olema piisavalt suur, et Lääs keelduks võitlemast, kuid piisavalt väike, et konflikt ei eskaleeruks tuumasõjaks.

Alberque’i sõnul muretsevad USA ametnikud Vene taktikaliste tuumarelvade kasutamise võimaluse pärast. Põhiline ametnike mure on tema sõnul vältida konflikti eskaleerumist tuumasõjaks.

In conclusion, the recent findings by the Estonian think tank Mõttekoda regarding Russia’s belief that the United States would not respond to a nuclear attack is alarming. This highlights the need for continued diplomatic efforts and international cooperation to prevent the possibility of a nuclear conflict. It also emphasizes the importance of maintaining a strong and credible deterrence to ensure peace and stability in the region. Estonia, along with its allies, must remain vigilant and work towards maintaining a unified front in deterring any potential aggression from Russia.