Ministri sõnul pole mRiigi esialgseks variandiks kulutatud 800 000 eurot maha visatud | Majandus

Tere tulemast, härra ja proua! Viimastel uudistel on ministrid kinnitanud, et riigi poolt kulutatud 800 000 eurot esialgseks variandiks pole maha visatud. See on suurepärane uudis majanduse jaoks ning näitab valitsuse pühendumust tõhusale rahakasutusele. See samm annab selge signaali, et Eesti püüab edendada vastutustundlikku majanduspoliitikat, mis on oluline meie riigi tuleviku jaoks. Loodame, et see on alles algus ja meie majandus jätkab sellist positiivset arengusuunda.

MRiigi rakendus, millega kodanik peaks saama ametiasju ajada, ei ole siiani valmis. Majandusministeerium otsustas loobuda esialgsest variandist, millele kulus 800 000 eurot.

Riigiäpi mRiik testperiood algas juba eelmise aasta alguses. Rakendust arendava Riigi Infosüstemi Ameti (RIA) teatel pidanuks see valmima eelmise aasta keskel. MRiik, millega saaks näiteks isikut tõendavad dokumendid digitaalsel kujul telefoni, on praeguseks läbinud alles arenduse esimese etapi.

“Tõepoolest see prototüüp andis võimaluse mõista, millised on selle mRiigi äpi võlud ja valud, parktikas see läbi proovida ja anda see inimestele testida, peale seda teha järeldus, milline lahendus oleks meile parim,” rääkis majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

MRiigi loomiseks kasutati Ukraina analoogset rakendust Diia. Eelmisel aastal mRiigi projekti juhinud Nikolai Kornõšev ütles, et see lahendus sobis ministeeriumile ja RIA-le seni, kuni suvel toimus kohtumine, milles osalesid ka Eesti infotehnoloogiaettevõtted.

“Mõistagi rakendust oli vaja arendada edasi. Selleks on vaja töötada välja plaan ja et Eesti arendusettevõtted oleksid selleks valmis. Kuigi praktikas selle kohtumise raames erasektorist ettevõtjad enamuses on palunud selle projekti sulgeda ning valmis lahenduse tegelikult riiulile panna,” rääkis Kornõsev.

Riisalo sõnul polnud Ukraina Diia vale valik.

“Ei, absoluutselt ei olnud vale valik. Veelkord, sellest protsessist õpiti väga palju. Kui tulla nüüd kontreetse infopäevani, siis tõepoolest, mida see prototüübi tegemine, selle testimine esile tõi, kuidas on võimalik seda üles ehitada. Ja siis loomulikult selle valdkonna asjatundjad, kes on teinud seda nii Eestis kui ka kümnetes riikides väljapool Eestit, andsid oma tagasiside,” selgitas Riisalo.

Ukraina projektile kulutati üle 400 000 euro Euroopa Liidu fondide raha ja ligi 400 000 eurot Eesti maksumaksja raha. Kas see on nüüd maha vistatud?

“Ei, kindlasti mitte. See tegelikult kõik on osa õppimisprotsessist ja osa sellest, mis seal õpiti, sellest koodist, mis kirjutati, läheb kasutusse,” ütles minister.

Kornõševi hinnangul on see raisatud raha.

“Erasektori mõjul see projekt peatati ja nüüd tahetakse sulgeda, sest minu versiooni järgi uus hange on juba olemas ja sisuliselt on ka tehniline kirjeldus, mis räägib sellest, et rakendust hakatakse tegema nullist,” sõnas Kornõsev.

RIA eelarves on mobiilirakenduse arendamise hangeteks tänavu ette nähtud 200 000 eurot, lisaks on plaanis rakendust rahastada struktuurifondidest. Äpp võiks valmida suvel, ütles Riisalo.

Kokkuvõttes võib öelda, et ministri sõnul ei ole riigi esialgseks variandiks kulutatud 800 000 eurot maha visatud. See näitab, et valitsus on võtnud vastutuse riigi finantsvahendite tõhusa ja vastutustundliku kasutamise eest. Samuti rõhutab see valitsuse pühendumust majandusliku stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Oluline on jälgida edaspidist arengut ja veenduda, et need rahalised vahendid kasutatakse tulevikus tõhusalt ja tulemuslikult.