Ministeerium tahab lasteaiakoha leidmise ülesande anda omavalitsustele | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on lasteaiakoha leidmine muutunud üha keerulisemaks ning seetõttu on Eesti valitsus otsustanud anda selle ülesande omavalitsustele. See otsus on tehtud eesmärgiga tagada, et kõigil peredel oleks võimalus saada oma lastele kvaliteetne haridus ning hooldus lasteaias. Uus süsteem annab omavalitsustele suurema kontrolli ja vastutuse lasteaiakohtade planeerimisel ja haldamisel ning loodetavasti aitab see kaasa sellele, et rohkem lapsi saaks nautida lasteaiakasvatuse eeliseid.

Haridusministeerium plaanib seadusemuudatust, et tulevikus ei peaks lapsi kohe pärast sündi lasteaiajärjekorda panema, vaid kohti jagaks pärast lapsevanema taotluse sisseandmist kahe kuu jooksul kohalik omavalitsus. Mitme omavalitsuse hinnangul pole muudatus praegusel kujul tehtav.

Piirkondades, kus rahvastik hoogsalt kasvab, on üha teravnev probleem lasteaiakohtade kättesaadavusega. Nii on tavapärane, et äsja sündinud laps tuleb järjekorda panna juba sisuliselt sünnitusmajas. Haridusministeerium plaanib aga muudatust, mis paneks koha leidmise ülesande omavalitsusele.

“Lapsevanem esitab avalduse, kuhu ta saab märkida eelistused. Kohalik omavalitsus oma vastuvõtu korras kehtestab, mitu eelistust vanem saab märkida – meil on väga erinevad omavalitsused – ja kohalik omavalitsus peab siis arvestama lapsevanema eelistusega. Kui eelistatusse ei ole (kohta) pakkuda, siis (peab arvestama) kodulähedusega,” rääkis haridusministeeriumi alushariduse juht Maila Rajamets.

Taotluse esitamise hetkest peab kohalik omavalitsus lapsele kohta pakkuma kahe kuu jooksul. Harku abivallavanema Robert Lippini sõnul ei ole see valla jaoks tehtav, kui lapsevanem annab taotluse sisse kohe pärast lapse sündi, kuid tegelik lasteaiakoha soov saabub alles aastate pärast.

“See lasteaed ei pruugi selleks ajaks olemaski olla, võib-olla hakkame ehitama alles, võib-olla ei ehita, võib-olla läheb renoveerimisse. Ja kui me tuleme nüüd lapse tasandile, siis tegelikult me ei tea ka kaks-kolm aastat ette, milline lasteaed, milline erirühm võib olla sellele lapsele kõige mõistlikum,” lausus Lippin.

Saue vallavanem Andres Laisk ütles, et hetkest, mil koht on lapsele tagatud, peab lapsevanem selle eest ka maksma hakkama.

“Lapsevanem peaks esitama kohataotluse kaks kuud enne seda, kui ta tegelikult soovib lasteaiakohta kasutama hakata. Ja juhul kui ta ei hakka seda kasutama, kui ta ei loobu sellest, siis sellisel juhul ta hakkab ikka kohatasu maksma,” lausus Laisk.

Nii Saue vallavanem kui ka Harku abivallavanem peavad mõistlikuks, et lapsevanem annaks oma soovist teada näiteks pool aastat ette, et vältida olukorda, kus vallale võib korraga laekuda ootamatult suur hulk taotlusi.

“Et saada ülevaade sellest, kui paljud ja kuhu kohta soovivad, aga seda ei saaks käsitleda veel avalduse esitamisena seaduse mõttes,” märkis Laisk.  

Muudatus peaks jõustuma alates järgmisest aastast.

Kokkuvõttes võib öelda, et ministeeriumi soov anda lasteaiakoha leidmise ülesanne omavalitsustele võib olla nii positiivne kui ka negatiivne samm. Omavalitsustel on parem ülevaade kohalikest vajadustest ja ressurssidest, kuid samas võib see tekitada ebavõrdsust erinevate piirkondade vahel. Oluline on tagada, et kõik lapsed saaksid võrdsed võimalused kvaliteetsele haridusele ja hoolitsusele. Samuti tuleks tagada, et omavalitsused saaksid piisavalt ressursse ja toetust, et täita lasteaiakohtade leidmise ülesannet tõhusalt ja õiglaselt. Koostöö ja teadlikkus on võtmetegurid, et tagada kõigile lastele ligipääs lasteaiakohtadele.