Ministeerium Narvale: ajapikendust ei tule | Eesti

2229300h55bft24

Tere tulemast Narva ministeeriumisse! Siin on kõik on valmis selleks, et töötada tõhusalt ja tulemuslikult. Teie heaolu ning mugavuse eest hoolitseb meie meeskond, kes on alati valmis teid abistama ja nõustama. Oleme alati avatud uutele ideedele ja ettepanekutele, mis aitavad muuta meie teenused veelgi paremaks. Esindame Eesti valitsust ja oleme pühendunud oma kodanike teenimisele. Olete alati oodatud meie uksed on avatud. Tule ja koge seda ise!

Haridus- ja teadusministeerium välistas võimaluse, et nõustuks Narva võimude ettepanekuga lükata eestikeelsele haridusele üleminek ühe aasta võrra edasi.

“Üleminek eestikeelsele haridusele kõikjal Eestis on kindel ja ajapikendusi ei tule. Narva liigub koos ülejäänud Eestiga eestikeelse hariduse poole samas ajakavas ja samadel tingimustel,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov kolmapäeval ERR-ile.

Narva volikogu võimukoalitsiooni kuuluva fraktsiooni “Narva” esimees Aleksei Jevgrafov (Keskerakond) ütles teisipäeval, et volikogu hakkab neljapäeval arutama võimalust paluda valitsuselt koolide eestikeelsele õppele üleminekut ühe aasta võrra edasi lükata, kuna linnal on keeruline leida nõuetele vastavaid õpetajaid.

Haridusministeeriumi esindaja rõhutas oma kirjalikus kommentaaris juhtimiskvaliteedi olulisust, mis peab soodustama õpetajatel eesti keele õppes ning täiendkoolitustel osalemist ning tõi esile, et haridusasutuste juhid peavad samuti eesti keelt oskama.

“Kooli ja lasteaia töökeskkond peab olema toetav ning siin lasub juhtidel suur vastutus, et olla samuti eeskujuks hea eesti keele oskusega ja toetada oma õpetajaid selles protsessis. Kohalik omavalitsus peab samuti oma osa selles protsessis täitma ning tagama kvalifikatsioonile vastavad ja eesti keelt oskavad haridusasutuste juhid, keda omalt poolt poliitika eesmärkide elluviimisel toetatakse,” märkis Dubolazov.

“Reformi läbiviimiseks on vaja suurendada kõigil õppetasemetel eestikeelse õppe mahtu ning tagada vajaliku eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu. Täna on Narvas keeleõppes aktiivselt osalemas 175 haridustöötajat. Lisaks pakume Tartu Ülikooli Narva Kolledži toel erinevaid koolitusi, et toetada eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamisel õpetajaid. Praegu õpib haridus- ja teadusministeeriumi rahastuse toel Narva Kolledžis alates eelmise aasta septembrist klassiõpetaja ümberõppe koolitusel 26 Narva õpetajat, kes juunis kursuse lõppedes leiavad rakendust selle aasta septembrist esimeste ja neljandate klasside õpetajatena. Teine samal õppekaval õppiv grupp alustab õpinguid selle aasta sügisel,” loetles haridusministeeriumi esindaja.

Loe rohkem:  Kell 21.40 "Esimeses stuudios" Mihhail Kõlvart | Eesti

Dubolazov lisas, et kui riigikogu eestikeelsele haridusele ülemineku seadusesse kirjutas, lisas ta sinna igaks juhuks võimaluse erandeid teha. “Samas seaduses pole ka ühtegi alust automaatselt pikenduse võimaldamiseks ja valitsuse loodava komisjoni seisukoht on, et pikendused on võimalikud ainult õpilastele, kes õpivad hooldus- ja toimetulekuõppekava alusel,” tõdes ta.

“Luba jätkata osaliselt venekeelse õppega saavad omavalitsused küsida konkreetsete klasside kaupa, mitte terve kooli jaoks korraga. Küll aga neid erandeid tõenäoliselt ei tehta. Me oleme tihedas kontaktis omavalitsustega ülemineku teemade osas ja omavalitsuste sõnul on need õpetajad olemas, et katta esimesed ja neljandad klassid eesti keelt kõrgtasemel oskavate õpetajatega,” selgitas Dubolazov. “Nii et siin sellist sisulist põhjendatust erandite andmiseks ei oska hetkel absoluutselt näha,” lisas ta.

Haridusministeeriumi esindaja märkis, et eestikeelsele õppele üleminekut on kavandatud juba 30 aastat, et pakkuda kõigile lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, luua ühtsed võimalused tööturul ja suurendada ühiskonna sidusust.

Viimastel aastatel on selgelt näha, et eestikeelsetes koolides kasvab eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv – see kinnitab, et üleminek eestikeelsele haridusele on kooskõlas lastevanemate eelistustega. Ka viimane avaliku arvamuse seireuuring näitab, et 75 protsenti Eesti elanikest arvab, et üleminekut on vaja, lisas Dubolazov.

In conclusion, the decision not to grant an extension for the Ministry to move to Narva is disappointing for the city and its residents. It highlights the challenges of decentralization and the uneven distribution of resources in Estonia. Despite this setback, it is important for all stakeholders to continue working towards greater regional development and economic growth. The government should carefully consider the long-term impact of its decisions on all parts of the country and strive for more equitable distribution of opportunities and resources. Only through collaboration and cooperation can Estonia achieve a more balanced and prosperous future for all its regions.

Loe rohkem:  Muinsuskaitseamet paneks Tehumardi hauatähised pärast ümbermatmist tagasi | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga