Mihkel Kaevats: meie pärandvara hoitakse sõna otseses mõttes kuuri all | Muuseumid

Tere tulemast Eesti muuseumimaailma! Kas teadsite, et meie pärandvara hoitakse mõnikord isegi kuuris? Just seda avastas Eesti tuntud filosoof Mihkel Kaevats oma uuringutes. Muuseumid on olulised selleks, et säilitada ja säilitada meie mineviku jälgi ning tuua need kaasaegsetele. Kaevats kutsuks meid üles hindama meie pärandit ja mõtlema selle tähendusele meie igapäevaelus. Tule avasta Eesti ajalugu ja kultuuri ning vaata, kuidas meie pärandvara kuuridesse peegeldab meie identiteeti.

Saates “Kultuuristuudio. Arutelu” oli sel korral kõne all muuseumite ühishoidlate rajamise projekt. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhi Mihkel Kaevatsi ja Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on ühishoidlad parimaks võimaluseks eesti esemelise kultuuripärandi säilimiseks.

Urmas Dreseni sõnul ei hooma inimesed sageli, et muuseumite püsiekspositsioonis on esindatud tavaliselt kõigest viis protsenti terve muuseumi kogudest. “Kõik need asjad vajavad kuskil hoidmist. Muidu ei ole ka mõtet väga palju asju koguda, kui ei ole kindlat teadmist, kuidas nad saavad hoitud, kuidas nendega edasi tegeletakse ja kas see kõik on jätkusuutlik. Väga paljud muuseumid ei suuda seda kõike ise teha, sellepärast ongi mõtted, et võiks olla ühishoidlad.”

“Iga üksiku riigimuuseumi juurde hoidla ehitamine oleks marukallis. Lisaks peaks seal olema digiteerijad, konserveerijad. Muuseum ei ole ainult ese ja et paned vitriini. Hästi suur töö käib nende museaalidega, et nad jääksid alles. Selle jaoks, et jääks püsima meie identiteet läbi aegade läbi esemelise pärandi, ongi neid hoidlaid vaja,” selgitas Kaevats.

Seejuures kannatavad kõige rohkem just väiksemad muuseumid. “Sageli hoitakse meie hindamatut vara sõna otseses mõttes kuuri all. Need asjad lihtsalt mädanevad ära, meie mälu pudeneb meil käest ära. Valitseb krooniline ruumipuudus,” sõnas Kaevats.

“Eestis on seitse miljonit museaali, nendest neli miljonit on riigi ülalpidada ja kahele miljonile on mõeldud pärandihoidlad. Eelisjärjekorras on riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutused, riigiasutused. Kõik museaalid, mis on riigi omanduses, on eesti rahva ühine vara, riik vastutab nende säilimise eest, mistõttu on riigimuuseumitel eelisõigus pärandihoidlatele,” rääkis Kaevats ja lisas, et ka era- ja munitsipaalmuuseumid ning kollektsionäärid saaks teenustasu eest oma asju seal hoida.

“Pärandihoidla ei ole lihtsalt suur ladu, kus on hästi palju riiuleid ja veel rohkem kappe. Tegelikult eeldab see seda, et ka need oleks hoitud, konserveeritud, võimalikult ajale vastupidavad. See on kallis tegevus, see ei ole ka suurtele muuseumitele väga odav lõbu. Kui seda on võimalik teha tsentraliseeritult hea professionaalse kaadriga, on see ainult tervitatav,” sõnas Dresen.

Ühishoidlate ehitamine on kasvav trend kogu Euroopas. “Berliini muuseumitele ehitatakse samamoodi ühishoidlat praegu. Me kõik teame Louvre’it ja neil on samamoodi hoidlate kompleks, mis on Pariisist eemal. Samamoodi Taani ja Kopenhaageni rahvusmuuseum,” tõi Dresen välja.

Eestis on ühishoidla rajamisest räägitud praeguseks juba 20 aastat. 2004. aastal tehti plaane Tallinna muuseumitele ühishoidla rajamiseks. Praegune üle-eestiline projekt algatati uuesti 2016. aastal, mis kiideti 2018. aastal valitsuse poolt ka heaks, peale mida on Kaevatsi sõnul püütud asjale raha leida. “Seda asja on nii kaua aetud, et mul ei ole kahtlustki, et nii pea, kui olukord läheb mõnevõrra paremaks, siis me selle raha saame.”

“Kultuuriministeerium ja muinsuskaitse selts on teinud selle nimel kõik, et see raha ja vahendid saada ning ehitama hakata,” sõnas Kaevats, kuid nentis, et enne on vaja valmis ehitada ka Rahvusraamatukogu ja Tallinna kunstihoone. “Pärandihoidla on pärast nende juba alustatud asjade järel kolmas kultuuriobjekt, millele me riigieelarvest raha taotleme. Väga loodame, et majanduslik olukord paraneb ja valitsusliikmetel on lihtne teha see otsus.”

Esitada võib küsimuse, kuivõrd ohutu on Urkaina sõja valguses kogu kultuuripärand ühte kohta kokku koguda. “Tuleoht valitseb tegelikult palju rohkem nendes kuurialustes tingimustes, sest kaasaegsed pärandihoidlad on tehtud keskkonnahoidlike nullenergia hoonetena, kus hapnikusisaldus on viidud sedavõrd madalale, et tuli ei hakkagi peale,” rahustas Kaevats. “Lisaks ei ole ühte kohta kõik need miljonid asjad viidud, vaid on kokku kuues kohas: kolmes pärandihoidlas ja kolmes juba praegu väga heas seisus olevas hoidlas. See on meie parim pakkumine, et meie asjad säiluks,” kinnitas ta.

Allikas:
“Kultuuristuudio. Arutelu”, saatejuht Maarja Vaino

Mihkel Kaevats on tõstatanud olulise teema Eesti muuseumide ja pärandi säilitamise osas. Tema sõnad, et meie pärandvara hoitakse sõna otseses mõttes kuuri all, panevad mõtlema sellele, kui oluline on meie kultuuripärandi säilitamine ja väärtustamine. Muuseumid on olulised kultuurikandjad ning nende rolli tuleb hinnata ja toetada. Meie ajalugu ja pärand on oluline osa meie identiteedist ning väärib paremat kohtlemist ja säilitamist. Kaevatsi sõnad peaksid innustama meid kõiki panustama oma osa Eesti rikkaliku ajaloo ja kultuuri hoidmisse ja jätkamisse.