Michal: Nordica erikontroll näitas, kuidas üht ettevõtet ei tohi juhtida | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Michal, Nordica erikontrolli tulemused on šokeerivad – see paljastab, kuidas üht ettevõtet ei tohi juhtida. See raport heidab valgust ettevõtte juhtimisprobleemidele, mis võivad mõjutada kogu riigi majandust. Kuidas selline olukord üldse tekkida sai ning milliseid tagajärgi see kaasa toob? Kas ettevõte suudab end sellest kriisist välja tuua? Lähme sügavuti ja avastame, mis on tõeliselt Nordica erikontrolli taga ning kuidas see võib mõjutada Eesti majandust tulevikus.

Kliimaminister Kristen Michal ütles ERR-ile, et järelduste juur oli selles, et Nordicas võeti ette asju, mis polnud lõpuni läbi mõeldud või millega tegeldi hooletult.

“Muuhulgas näiteks laienemine, mille tõttu jäid hooleta või vajaliku hooleta varasemad põhikliendid. Nende laienemiste ja erinevate tegevuste läbimõeldus ja eelarvele vastavus ei olnud reaalajas pidevalt tagasisidestatud juhatuse ja nõukogu vahel, nii et sellest need hädad on alanud,” lausus ta.

“Ma arvan, et Eesti riigi jaoks parim võimalus on sellest loost esiteks õppida, kuidas mitte ettevõtet juhtida, kuidas ettevõtet paremini juhtida,” lisas Michal.

Majanduskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Priit Lomp ütles, et erikontrolli poolt leitud probleemid Nordicas on murettekitavad. “Kui seal on ikkagi arutelu selle üle, et erikomisjoni raport peaks või võiks jõuda ka prokuratuuri laua peale, siis see ettevõtte senise hoolsuskohustuse kohta küll midagi head ei räägi,” lausus ta.

Michal ütles, et see, kas menetlust alustada, on prokuratuuri otsustada. “Kas seal on olnud erinevaid huvide konflikte, mille põhjal oleks võimalik või oleks põhjust algatada menetlusi. Prokuratuur teeb oma otsused ise, valitsus ei saa ette öelda. Selleks ka see põhjalik erikontroll on tehtud,” lausus ta.

Lomp tõi näiteks, et Nordica oli teinud lepinguid, millega loodeti teenida paarsada tuhat eurot tulu, kuid ebaõnnestumise tõttu teeniti hoopis paar miljonit eurot kahju. “Seal olid olukorrad, kus pakuti liiga optimistlike lepingutulemusi ja selle kõrval ei suudetud kuidagi hinnata riske,” ütles ta.

Riigikogu liige Martin Helme (EKRE) nimetas erikontrolli tuvastatut üsna masendavaks. “Täiesti selge on, et meie riiklikku lennufirmat juhiti nagu nurga(pealset) pagaripoodi, et lihtsalt vaatame, kuidas läheb. Ei ole tehtud korralikke finantsanalüüse äriplaanidele, ei ole tehtud riskianalüüse, juhatus ei käinud nõukogu ees operatiivselt, kui mingisugused muutused toimusid äriplaanis; nõukogu ei tundnud huvi selle vastu, mis seis rahaliselt on,” rääkis ta.

Võimaliku kriminaalasja kohta märkis Helme, et kuigi kogu aruannet pole ta veel näinud, siis ainuüksi esmaspäeval esitletud kokkuvõtte põhjal võiks tegu olla kriminaalasjaga.

“Teiseks, kas on tsiviilvastutus ehk äriseadustiku järgi, isegi kui kuritegu ei ole tehtud, siis hoolsuskohustust on selgelt ja räigelt rikutud. Kriminaalasi puudutab ka seda, et on tuvastatud, et juhatuse liikmel oli huvide konflikt, et ta osales nii-öelda nii ühelt kui ka teiselt poolt ärides,” lausus Helme.

Esimesed erastamisotsused tehakse tõenäoliselt märtsis

Nordica erastamisprotsessi kohta märkis Lomp, et valitsuse soovil on palgatud partner, kes pakkumused kokku kogub. “Me kindlasti soovime infot saada, et kummutada kõik kahtlused, et erastamisest võiks olla huvitatud teoreetiliselt mõni varasemalt Nordicaga seotud ja seni halbu juhtimisotsuseid teinud ettevõtjatest,” lausus ta.

“Need samad riskiotsused ja halvad lepingud, see kindlasti ei motiveeri seda ettevõtet hoidma. Küll aga on riigi jaoks väga oluline see, mil viisil me suudame tulevikus hoida Eestis maksimaalselt palju välisühendusi,” ütles Lomp.

Michali sõnul on praegu olemas mõned mittesiduvad pakkumused. “Kui erastamisnõustaja need kõik üle käib, siis lähme valitsuskabinetti, arutame läbi. Parim pakkumine, mis iganes valitsus leiab hea olevat, sellega minnakse edasi. Loodetavasti jõutakse siduva pakkumiseni ja siis erastamiseni, see oleks parim võimalik asjade käik. Aga nagu ma olen algusest peale öelnud, on võimalik nii erastamine kui ka ettevõtte lõpetamine,” lausus ta.

Michali sõnul võidakse siduvate pakkumusteni ja seejärel erastamisprotsessini jõuda märtsi alguses.

Helme märkis võimaliku erastamise kohta, et Nordicat asutades tehti teadlikult kaks eraldi keha, ühes oli vara ehk lennukid ja teine oli operaator, ning erastades ei tohiks neid kahte kokku panna.

“Ja nüüd see lennubusiness on meil sügavas miinuses ja lennukite business ei ole miinuses. Me näeme väga selgelt ohtu, et kui need kaks asja kokku panna, siis maksumaksja saab oma lennukitest lahti piltlikult öeldes null euroga. Ehk maksab oma lennukitega kinni selle põhja aetud lennuäri. Tegelikult seda ei tohiks teha,” lausus Helme.

Helme sõnul on Nordicasse aegade jooksul riik sisse pannud maksumaksja raha umbes samas suurusjärgus kui Estonian Airi ehk üle 100 miljoni euro. “Kindlasti 130 miljonit, oleneb, kas me loeme lennukite äri ka selle osaks. Nii et tegelikult peaks olema valitsuse eesmärk see raha tagasi saada, kui erastamiseks läheb,” lausus ta.

Michal märkis, et praegune ajutine juhtkond on suutnud olukorra Nordicas stabiiseerida. “Ja suutnud teha ka kasumlikke otsuseid. Ettevõte on stabiilne. Vastasel korral oleks me jõudnud juba ettevõtte lõpetamiseni,” ütles minister.

Majanduskomisjoni liikmed said esmaspäeval tutvuda erikontrolli esialgse dokumendiga, kust olid puudu ärisaladusi puudutav osa. Komisjoni istungil lepiti kokku, kuidas riigikogu liikmed saavad täies mahus dokumendiga tutvuda nii, et see ei kahjustaks pooleliolevat Nordica erastamist. Dokument peaks saadikuteni jõudma veel sel nädalal.

Kliimaministeeriumi tellitud ja konsultatsioonifirma EY ja advokaadibüroo Fort läbiviidud erikontroll riiklikus lennufirmas tuvastas, et ettevõtte raskuste taga oli selle halb juhtimine.

Kokkuvõttes näitab Michali Nordica erikontroll selgelt, et ettevõtet ei tohi juhtida hooletult ega ebapiisava kontrolli all. Ettevõtte juhtimine peab olema vastutustundlik ja läbipaistev ning vastama kõikidele seaduslikele nõuetele. Kontrollitasandil tehtud avastused näitavad selgelt, et ebatõhus juhtimine ning ebaausad tegevused võivad ettevõttele kahju tekitada. Seetõttu on oluline järgida kõiki õigusnorme ning tagada ettevõtte aus ning vastutustundlik juhtimine, mis on võtmetähtsusega ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamisel.