Metsloomade hulk Eesti linnades on oluliselt kasvanud | Eesti

2250699h0593t24

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on metsloomade arv Eesti linnades märkimisväärselt kasvanud, pakkudes elanikele ja külastajatele unikaalset võimalust näha loodusmaailma lähemalt. Karud, hundid, kitsed ning isegi rebased on hakanud linnaelu osaks saama, luues põnevaid kohtumisi loodusega keset linna kiirust ja melu. See on kaasa toonud küsimuse tasakaalust loomade ja inimeste vahel ning pannud mõtlema, kuidas tagada nende kahe rahulik kooseksisteerimine. Tule ja avasta Eesti linnade loodus rohkem kui kunagi varem!

Eesti linnades on viimaste aastate jooksul sagenenud metsloomade kohtumine inimestega. Linnades võib kohata nii halljäneseid kui ka šaakaleid.

Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna peaspetsialist Marko Mägi sõnas, et metsloomad tulevad linna eelkõige kahel põhjusel.

“Mõned satuvad täiesti juhuslikult, nad ei ole planeerinud siia tulla. Kuna maastikud on viimase sajandi jooksul nii palju muutunud ja linnad laienenud, siis sageli ei jää loomadel muud üle, kui aeg ajalt linna sisse põigata. Väga paljud loomad tulevad linna ka teadlikult, sest üldreegel linnaloomastiku puhul on see, et nagu inimesedki, linna tullakse parema elu järgi,” rääkis Mägi ERR-ile.

Suuremates linnades pole metsloomade ringiliikumine sugugi harv. Mägi rääkis, et  tavapärased loomad keda linnapildis kohtab on nugised, rebased, jänesed ja siilid.

“Kui ma isegi Tartus ringi vaatan, siis rebasega kohtumine pole enam suursündmus. Ka nugisega põrkumine tänava peal ei pane enam kulme kergitama. Võib-olla kui karu akna alt mööda jookseb, siis see paneb küll natukene mõtlema,” ütles Mägi. “Üldiselt inimesed võiksid sellega arvestada, et linn pole ainult inimestele tänapäeval, vaid et loomad tahavad ka sellest osa saada.”

“Kui me mõtleme linnarebastele, siis nende arvukus on siin viimase kümnekonna aasta jooksul tublisti kasvanud. Nad on avastanud, et rebastel on linnas kerge elu ja nende arvukus on oluliselt suurem kui kümmekond aastat tagasi,” lisas Mägi.

Loe rohkem:  Riigiasutused ei leia oma Tallinna hoonetele ostjaid | Eesti

Zooloog Uudo Timm rääkis, et Tallinna rohealadel võib teiste ulukite seas kohata šaakaleid.

Timm lisas, et Tallinnas on metskitsede arvukus päris kõrge.

“Seetõttu on ka metskitsi ja nende jälgi Tallinna suurematel rohealadel üsna sageli näha. Kui me räägime halljänestest, siis nende puhul on möödunud sajandi lõpp ja selle sajandi algus suhteliselt madala arvukusega. Nüüd viimase aastakümne jooksul on jäneste arvukus tõusnud ja neid kohatakse sagedamini,” ütles Timm.

Tartu Ülikooli terioloogia teadur Maris Hindrikson ütles, et inimesi ohustavad loomade kaudu kantavad parasiidid, mis võivad lemmikloomadele edasi kanduda

“Linnarebaste puhul siis näiteks alveokokk-paeluss, mis levib nendelt samadelt rebastelt koertele ja võib olla ka inimesele üsnagi selline parasiit mida me ei tahaks saada,” ütles Hindrikson.

“Lisaks liiklusõnnetused, mis on ohtlikud nii loomadele kui inimestele. Võib ka olla otsene oht, et rebased võivad kasse murda.Eestis pole probleemi, aga riikides kus on marutaudid või sellised haigused,  võib juhtuda et inimesed saavad hammustada,” selgitas ta.

Kokkuvõttes on metsloomade arv Eesti linnades oluliselt kasvanud ning see trend jätkub. See on võib-olla mõnevõrra murettekitav, kuid samas annab see meile võimaluse lähemalt tutvuda meie looduskeskkonnaga ning kohandada oma elustiili vastavalt. On oluline leida tasakaal inimeste ja loomade elukeskkonna vahel, et tagada nii inimeste kui ka loomade ohutus ja heaolu. Lisaks on oluline harida inimesi sellest, kuidas käituda kohtumisel metsloomadega ning kuidas vältida konflikte nende ja inimeste vahel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga