Esimene EP valimiste küsitlus: SDE ja Reformierakond sihivad kahte mandaati | Eesti

2318136hbb17t24

Esimene EP valimiste küsitlus on tõstnud põnevust Eestis, kus Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja Reformierakond võistlevad kahe mandaadi eest. Üha kuumenev poliitiline debatt ja pingeline võitlus valijate toetuse pärast panevad kõigile erakondadele surve alla. Kuidas mõjutab see tulevikus Eesti ja Euroopa poliitikat? Kas valijad hindavad kõige enam SDE või Reformierakonna lubadusi ja visioone? Jääme põnevil ootama, kuidas see valimisvõitlus jätkub ning milline saab olema tulemus EP valimistel.

Kantar Emori tehtud esimene kandidaatide nimedega Euroopa Parlamendi küsitlus lubab kahte kohta Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE) ja Reformierakonnale. Isikutest on populaarseimad kandidaadid Marina Kaljurand SDE-st ja Jaak Madison EKRE-st.

Kantar Emor pani küsitluses iga erakonna juurde nelja inimese nime, mida erakonnad ise ERR-ile märtsi alguses võimalike kandidaatidena välja pakkusid. Tegemist pole ametlikult kinnitatud kandidaatidega (välja arvatud SDE) ning lisaks on võimalik igal erakonnal valimistel välja panna nimekiri kokku üheksa kandidaadiga.

14.-20. märtsil tehtud küsitlus näitab suurimat toetust SDE-le (21,4 protsenti), ja Reformierakonnale (18,9 protsenti).

Järgnevad väikeste vahedega Isamaa 16,7 protsendi, EKRE 15,4 protsendi ja Keskerakond 13,9 protsendiga.

Parempoolseid valiks europarlamenti 5,9 protsendi ja Eesti 200 5,6 protsenti. Muid erakondi üks protsent.

Muud erakonnad (Rohelised, Vasakpartei jt) suutsid kokku koguda ühe protsendi toetust. Nemad oma nimesid veel välja käia ei tahtnud või osanud.

Antud valimi (1135 valimisealist kodanikku, kes omavad eelistust) suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ±2,8 protsenti.

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog arvutas uuringutulemuste pealt välja ka võimaliku mandaatide jaotuse. Praeguse seisuga saaksid SDE ja Reformierakond mõlemad kaks ning Isamaa, EKRE ja Keskerakond igaüks ühe mandaadi Euroopa Parlamendis.

Populaarsemad kandidaadid isikutest on selgelt Marina Kaljurand (SDE) 13,9 protsendi ja Jaak Madison (EKRE) 11,9 protsendiga. Kaljuranna toetajaskonnas on rohkem naisi ja Madisonil seevastu mehi.

Loe rohkem:  Korobeinik pöördub seoses Hussari tegevusega õiguskantsleri poole | Eesti

Võrdlusena, eelmistel EP valimistel sai Kaljurand 19,7 protsenti ja Madison ligi seitse protsenti kõigist häältest. Kaljuranna järel oli 2019. aastal populaarsuselt teine kandidaat Andrus Ansip, kes sai 12,4 protsenti kõigist häältest.

Kaljurannale ja Madisonile järgnevad märtsiküsitluses üsna võrdse toetusega Riho Terras, Andrus Ansip, Urmas Paet, Jana Toom, Mihhail Kõlvart ja Urmas Reinsalu. Nende toetused on 5,5 protsendist 6,7 protsendini.

Esikümnesse mahuvad veel Sven Mikser, Hanno Pevkur ja Jüri Ratas kõik nelja protsendiga.

Kui vaadata iga erakonna toetajaprofiili lähemalt, siis SDE puhul torkab silma, et nende toetus on selgelt suurem nooremas vastajarühmas (18-34 aastat), kus see on 34,8 protsenti. Seevastu vanemates vastajarühmades (50-64 ja 65+) küünib see 16,2 ja 14,2 protsendini. Et nooremad vastajad on valimistel reeglina passiivsemad, ei pruugi praegune kõrge reiting valimispäeval sama tulemust tuua. SDE toetajate seas on selgelt rohkem naisi (25 protsenti) kui mehi (18 protsenti).

Reformierakonna toetusest lõviosa tuleb kahelt nimelt – Urmas Paetilt ja Andrus Ansipilt, aga oma panuse annab ka Hanno Pevkur. Reformierakonna kasuks räägib erinevalt SDE-st see, et toetus on kõrgem vanemates vanuserühmades, kes on ka aktiivsemad valijad.

Ka Isamaa puhul toovad suurema toetuse kaks nime – erakonna esimees Urmas Reinsalu ja praegune eurosaadik Riho Terras. Hetkel kõige aktiivsemat kampaaniat tegev Jüri Ratas uues parteis päris nende tasemeni ei küündi, aga kui Reinsalu peaks valituks osutumisel mandaadist loobuma ja jääma Eestisse ja Isamaa peaks saama kaks mandaati, on Ratas suurim pretendent sellele. Sarnaselt Reformierakonnale on ka Isamaa toetajaskonnas mehi-naisi võrdselt.

EKRE toetushääled tulevad sarnaselt SDE-le paljuski ühelt inimeselt ehk praeguselt Euroopa Parlamendi saadikult Jaak Madisonilt. EKRE toetajaskonnas on ülekaalus meesvalijad – EKRE-t toetab 19 protsenti meestest ja 12 protsenti naistest. EKRE avaldab ja kinnitab oma kandidaadid eeloleval laupäeval toimuval volikogul.

Loe rohkem:  Valitsusel kindlat plaani majanduse turgutamiseks pole | Eesti

Keskerakonna puhul on Jana Toomi ja talle valimistel tuge tegema läinud Mihhail Kõlvarti toetus üsna võrdne. Keskerakonna toetus tuleb peamiselt vaid muust rahvusest valijatelt, kellest 55 protsenti toetab neid. Eestlastest valijate toetus on marginaalne 3,2 protsenti.

Ülejäänud erakondade võimalused saada mandaat on kaks ja pool kuud enne valimisi vaid teoreetilised. Parempoolsed 5,9 ja Eesti 200 5,6 protsendiga mandaadiks praegu vajalikku toetust ei oma. Mõlema erakonna puhul võib välja tuua, et ühtegi selgelt eristuva toetusega kandidaati neil pole.

Võrdluseks, 2019. aastal sai Isamaa viimasena ühe mandaadi 10,3 protsendiga, 2014. aastal sai üksikkandidaat Indrek Tarand viimasena europarlamenti 13,2 protsendiga (siis oli Eestil kuus mandaati, praegu seitse).

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 9. juunil.

Reedel kell 11 kommenteerivad ERR.ee veebisaates värskeid uuringutulemusi Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ning ERR-i ajakirjanikud Indrek Kiisler ja Urmet Kook.

Kokkuvõttes näitab esimene EP valimiste küsitlus, et SDE ja Reformierakond on tugevad konkurendid ning mõlemad erakonnad sihivad kahte mandaati Euroopa Parlamendis. Küsitlus näitab ka seda, et Eesti valijad on jaotunud erakondade vahel üsna võrdselt. See tõotab tulla põnev ja tasavägine võitlus Euroopa Parlamendi kohtade pärast. Ootused on kõrged mõlemal erakonnal ning valimistulemusi oodatakse pingeliselt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga