Merilo: tuleviku stsenaarium Eesti jaoks saab olema väga keeruline | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Merilo esitab olulisi küsimusi Eesti tuleviku kohta, tuues kaasa palju keerukaid stsenaariume. Sellest tulenevalt on oluline mõelda ja arutada, milline suund võiks olla parim meie riigi jaoks. Kasvavad väljakutsed nõuavad uuenduslikke lahendusi ning meie tulevik sõltub meie otsustest täna. Kas Eesti suudab kohaneda ja säilitada oma iseseisvust ning kultuuri globaliseerumise ja tehnoloogilise arengu kiiretel aegadel? Meie tulevik on küsimustes, millele me peame vastama, et tagada meie järeltulijatele jätkusuutlik ja edukas elu Eestis.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andrus Merilo ütles intervjuus “Aktuaalsele kaamerale”, et tema esitamine kaitseväe juhi kandidaadiks ei tulnud talle üllatusena, sest kaitseväes on teda järgmiseks juhiks pikalt treenitud. Küll võttis ta mõtlemisaja, sest pakkumine tuli oodatust varem ja Merilo sõnul lootis ta enne kandideerimist rohkem kogemusi koguda. Lõplikuks pooltargumendiks sai asjaolu, et Eesti võimalik sõjastsenaarium on keeruline ning sellega on vaja tegeleda.

Kas otsuse kandideerida kaitseväe juhataja kohale võtsite kohe vastu või võtsite veidike mõtlemisaega? 

Praegu me tõepoolest räägime kandidatuurist. Miskipärast on minu arvates asjadest ette joostud, räägitakse juba kaitseväe juhataja positsioonist. Mina hetkel olen kõigest kaitseväe juhataja kandidaat ja loomulikult organisatsioon on mind selleks ette valmistanud, lihtsalt see hetk, kui tuleb nüüd potentsiaalne otsus langetada, jõudis kätte varem kui võib-olla kogu teenistuskarjäär on ette näinud. Ehk siis hetkel mina olen endiselt kandidaat.

Loomulikult, kui alguses kaitseminister kandidatuuri välja käis – ma ei ütle, et see oli üllatus, ma ütlen, et see oli ootamatu, just sellepärast et aeg jõudis liiga vara kätte. Ja tõepoolest alguses öelda “ei”, ei oleks päris õige, aga ma tõin veel oma põhjendused, milles ma väitsin, et ma arvan, et minu karjäär võiks näha välja hetkel teistsugune, mis valmistaks mind paremini ette kandideerimaks järgmisel korral. Selles mõttes mõtlemisaega loomulikult on vaja võtta, aga hetkel on olukord jõudnud sinna punkti, kus ma püssi põõsasse ka ei viska. Kui see otsus tuleb, siis ma olen valmis selle vastu võtma ja tänaseks ma olen ka täiesti veendunud, et mul on olemas ka toetus kaitseväe seest, mis on väga-väga oluline. 

Mõtlemisaja te võtsite, millised plussid ja miinused teie peast siis läbi käisid? Millised argumendid olid kandidatuuri poolt ja millised vastu? 

Nüüd te lähete jälle selle teema peale, mida ma üritan vältida, sellepärast et veelkord – kandidaadina ei ole minu arvates kohane praegu trügida ette, öelda et mis. Aga loomulikult ma mõtlesin läbi väga palju asju. Vaatasin üle nii isiklikud tugevused kui ka nõrkused ja loomulikult ka hindasin, milline näeb välja tõenäoline tuleviku stsenaarium Eesti jaoks. Ja kui ma päris ausalt ütlen, siis minu arvates tuleviku stsenaarium Eesti jaoks saab olema väga keeruline. Ja tegelikult see oli ka põhiargument, miks ma mingil hetkel enam vastu ei punninud, ei hakanud isegi üritama ütlema, et ma ei ole valmis seda tegema.  

Tõepoolest, uus kaitseväe juhataja astub ametisse üsna keerulisel ajal ja palju muutusi on ka ees. Milline tema roll täpsemalt peaks olema? 

Kõige suurem ees ootav väljakutse, mille nimel on aastaid tööd teinud kõik kaitseväelased, kaasa arvatud meie tänane kindralkoosseis ja eriti kaitseväe juhataja, kes on kogu oma hinge sinna sisse pannud, on see, et me peame tegema mis iganes vaja, et meid ees ootav potentsiaalne sõda ära hoida. 

Kaitseväe uus juht peab ka hästi läbi saama valitsuses olevate poliitikutega. Kuidas on teie suhe poliitikaga? 

Minu suhe poliitikaga täna on see, et ma olen kaitseväelasena andnud vande kaitsta Eesti rahvast ükskõik, millise vastase vastu. Poliitikud teevad samamoodi tööd, et Eesti riik oleks kaitstud ja tulevik oleks turvaline ja arengu poolest ka konkurentsivõimeline ülejäänud maailmaga. Selles mõttes on minu suhted poliitikutega tööalased ja alati olnud väga konstruktiivsed. Ja mina olen poliitikute poolt sõltumata erakonnast tundnud ainult toetust brigaadiülemana ja ka varasemas teenistuses. 

Traditsiooni järgi saab kaitseväe juhatajaks kindral. Teie olete ametijärgult kolonel, kas näete siin mingisugust vastuolu ise ka? 

Ma ei näe selles mingit põhimõttelist vastuolu, sellepärast et mind on ette valmistatud, minusse on Eesti riik ja täpsemalt kaitsevägi ka väga kõvasti investeerinud just selle vaatega, et tõenäoliselt see hetk mingil päeval kätte jõuab, kui tuleb teha ka selliseid otsuseid.

Arvestades rotatsiooni plaani, siis n-ö kindralite listis ma sellel aastal oleksin olnud niikuinii, ja kahetsusväärselt brigaadijuhtimise ma oleksin suvel üle andnud nii või naa. Seega mina ei näe selles mingit konflikti, see võib olla üllatav n-ö väljapoole, aga ma arvan organisatsiooni sees tõenäoliselt mitte, nii suurt turbulentsi pole ka tekkinud.

Me saame ka väga hästi aru, et kaitseväe juhataja positsioon ei ole n-ö pärandatav positsioon, vaid see on ikkagi poliitiline valik, millega kaalutakse erinevaid seisukohti. Täna me oleme jõudnud olukorda, kus üks kolonel, kes on ka siiski teeninud üle 30 aasta kaitseväes ja kõik tasemed läbi käinud, lihtsalt nüüd on oht, et üks etapp jääb vahele. Aga suures pildis ei tohiks see tegelikult väga suur üllatus olla.

Et kolonel, kindral – kogemuste vahe on mingi teatud punktist edasi, aga kolonelini saamiseni peab olema kogemuste pagas ikkagi suhteliselt võrdne. Lisaks ka sõjaline haridus ja muud asjad on mul ikkagi täpselt samad, mis ühelt kindralilt eeldatakse. 

Kuivõrd te isiklikult näete, kas kaitseväe juhtimisstruktuuris on mingisuguseid muudatusi vaja teha? 

Seda ma hetkel ei kommenteeri, see on asi, millega on vaja tegelema hakata järgmisel kaitseväe juhatajal nii või naa, sõltumata sellest, kes selleks saab. 

In conclusion, it is evident that the future scenario for Estonia will be very challenging, as highlighted by Merilo. With various economic, social, and political challenges ahead, the country will need to carefully navigate its way forward. It is crucial for the government and the people to work together in finding sustainable solutions and adapting to the changing global landscape. By investing in innovation, education, and environmental sustainability, Estonia can strive towards a more resilient and prosperous future. It is important for the nation to remain vigilant and proactive in addressing the complexities that lie ahead.